Miljon naeratust 

Itaalias, Direzione Didattica Ascoli Piceno-Centro (Marche maakond) lasteaed-algkoolis toimus 16.-21. mail rahvusvahelise koostööprojekti Comenius kolme-aastase jätkuprojekti „Miljon naeratust“ järjekordne projektikoosolek, milles osalevad Kadrina Kunstidekool, Tallinna Lasteaed Vesiroos, Our Lady Queen of Peace lasteaed-algkool Põhja-Iirimaalt Belfastist ja meid võõrustanud kool.

Projektikoosolekule sõitsid seekord Kadrina Kunstidekooli viiuliõpetaja Sirje Tambi, koostööpartner Kadrina Keskkoolist Mare Kütt ja projekti koordinaator Eve Vunk. Tore on see, et reisime koos vahvate õpetajatega Tallinna Lasteaed Vesiroos (koordinaator Jaanika Raudsepp, kaasas olid õpetajad Rahel Rist, Evelin Alus, Iivi Meeksa). Kuigi tegu on eri tüüpi haridusasutustega, sujub koostöö väga hästi.

Ajaloohõngulised projektitooted

Reisi eesmärgiks oli projektikoosolekul teha kokkuvõtteid teisest  tööaastast ja kavandada kolmandat, tutvustada õpilaste valmistatud projektitooteid, tutvuda kohaliku koolielu ning Itaalia ülimalt rikkaliku kultuuripärandi ja loodusega.

Projektitoodetena olid seekord kaasas DVDd rahvuslike tähtpäevade tähistamisest, ühiseks tähtpäevaks kõigil partnerkoolidel lihavõttepühad, ja oma riigi kuulsatest inimestest või laste lemmikutest. Meie kooli õpilased olid seekord valmistanud esitluse noorte lemmikansamblist Vanilla Ninja. Itaallased ega ka iirlased polnud sellisest ansamblist loomulikult kuulnudki – aga miks mitte meie noorteansamblit tutvustada. Eelmiseks korraks olime kogunud materjale Kristina Šmigun-Vähi kohta. Loodame, et meie suusakuulsus jõuab  veel ennast ka suusaradadel näidata!

Kevad olevat Itaalias kõige kaunim aastaaeg. Kuna meie seltskond polnud varem kevadel Itaaliasse sattunud, siis nüüd oligi võimalus seda järele uurida. Kahjuks me õiget kevadeõites Itaaliat siiski ei näinud, kuna ka meist lõuna pool on ilm tavalisest külmem. Aga külalislahkust ja inimlikku soojust kogesime me oma reisi igal sammul.

Õpime üksteist tundma

Meie projektitiimil on nüüdseks toimunud kahe aasta jooksul kokku kuus  projektikoosolekut – Tallinnas, Kadrinas, kaks korda Itaalias Ascoli Picenos ja kaks korda Põhja-Iirimaal Belfastis. Iga projektikoosoleku käigus õpitakse üha süvenenumalt tundma erinevate maade koolielu, kolleege, kultuuritraditsioone. See on nagu müüri ladumine – iga kohtumise käigus lisanduvad üha uued kogemused, teadmised, arusaamad, muljed, mõtted. Ja soov ikka edasi liikuda – näiteks arusaamine keeleõppe tähtsusest lisandub iga kord reisiseltskonda uute inimeste kaasahaaramisega. Kunagi pole hilja oma teadmisi täiendada! Ja kuigi partneritega saab hakkama projekti suhtluskeeles inglise keeles, on lühikesed itaalia keele õpingud minu kui projektijuhi maailma palju avardanud ja rikkamaks muutnud.

Koolielust Ascoli Picenos

Külastasime Ascoli Picenot teist korda. Itaalia partnerkool sai külaliste vastuvõtuga hakkama suurepäraselt. Sealse projekti koordinaator Raffaella Bacchiega on tõeliselt südamega asja juures ja on suutnud kaasa haarata ka oma mõnusad kolleegid. Mida meie heaks kõike ära ei tehtud!

Nende kool töötab neljas eri majas ja kuna esimesel korral käisime kõigis majades, siis seekord keskenduti ühe koolimaja, Malaspina, töökorralduse tutvustamisele. Kooli kõik õpilased ja ka lasteaialapsed said külalistele oma oskusi näidata. Koolimaja on täis laste töid. Kunstikasvatusel paistab koolis olevat eriline koht. Ja loomulikult inglise keelel. Juba lasteaias õpitakse lihtsaid sõnu ja seda meile ka demonstreeriti.

Itaalia haridussüsteemi kolm alustala pidid kaasajal olema kolm I-d: inglise keel (inglese), Internet ja impresa (firma). Äril on oma kindel koht ka koolielus – õpikud, koolitoitlustamine, ehitus, remont. Loomulikult on siin tegu tugeva konkurentsiga. Itaalia haridussüsteem püüab praegu tasa teha mahajäämust just infotehnoloogia alal. Loodame, et areng on kiire ja edukas.

Tutvumine kooliperega

Meie ette astus kogu koolipere. Klasside kaupa lauldi toredaid itaalia lastelaule – oli meeldiv jälgida, kuidas vanuse kasvades muutus repertuaar keerulisemaks ja lauluoskused paremaks. Viisipidamatuid ei tundunud peaaegu olevatki! Hämmastav oli vaadata, millise andumusega lauldi – ka poisid! Keegi ei püüdnud mingeid rumalusi teha. Õpetaja oskuslik vaigistamisviis on samuti järgimist väärt! Ka see on tore, et muusikaõpetajal on assistent, kes süntesaatoril saadab ja klassis korda loob. Kui laulud lauldud, kaikus ruum aga lausa nagu sipelgapesa. Nii haarati Comeniuse tegemistesse võimalikult palju õpilasi ja selle üle saab ainult rõõmustada.

Üks vahva kogemusi sel reisil oli hoopiski teisest vallast. Oli laupäeva hommik – ja korraga kostus hotelliaknast sisse lõpmatu vadin. Õpilased ruttasid juttu sädistades kooli. Kümme-viisteist minutit – ja jälle vaikus! Veidi peab vist itaalia õpilastele kaasa tundma – nad peavad ka laupäeval kooli minema. Aga samas on teised päevad lühemad – lõunaks on algklassides tunnid läbi. Õpetajatel on loomulikult kaks vaba päeva nädalas, aga need ei pruugi olla kõrvuti.

Mis veel silma hakkas – kooli direktor Piero Celani on projekti tegemistega väga hästi kursis ja viibis mitmel korral külaliste seltskonnas. On näha, et ta hindab oma kolleegide tegemisi väga kõrgelt.

Ajalooline linn

Ascoli Piceno on iidne linn, mis eksisteeris juba enne Roomat. Linn on nagu vabaõhumuuseum, kus on esindatud erinevad ajastud ja stiilid. Linna peaväljakut Piazza del Popolo’t peetakse üheks Euroopa harmoonilisemaks ja vaatemängulismaks. Kiriku-, värava- ja lossitornid – neid leidub igal pool. Mitte asjata ei hüüta linna 100 torni linnaks.

Kogu linna atmosfäär on ajaloohõnguline – ka meil õnnestus näha killukesi sellest rikkalikust varasalvest. Külastasime ajaloomuuseumi, arheoloogiamuuseumi, kirikuid, rekonstrueeritud vesiveskit, moodsa kunsti muuseumi, jne. Uut infot lausa voolas iga hetkega. Ole aga mees ja jõua vastu võtta!

Mis iseloomustab Ascoli Picenot kõige enam? Esiteks üle maailma tuntud atraktiivne La giostra della Quintana (ajalooline keskajast pärinev rüütliturniir ja rahvapidu), mille tähtsaks osaks on pidulik rongkäik, kus osaleb üle tuhande traditsioonilises kostüümis linnakodaniku, demonstreeritakse ajaloolisi relvi (mõned neist on sajandeid vanad originaalrelvad, mis võetakse välja ainult nende pidustuste tarvis), hobuseid uljaste ratsuritega, kauneid daame ja neide, kelle leidmiseks korraldatakse konkursse (nagu meie missivõistlusi); sammuvad kohtunikkond ja tähtsad linnakodanikud, kõigi tööalade esindajad. Kirikutes toimuvad pidulikud jumalateenistused. Ka lapsed ei jää kõrvale, värvi lisavad iga linnaosa eesotsas marssivad lipugrupid ning muusikud tamburiinide ja trompetitega. Helgivad hõbekiivrid ja kilbid, sametrüüd lisavad majesteetlikkust, laulu löövad ja pille mängivad keskajast tuntud minestrelid. Neid pidustusi korraldatakse linnas juba väga pikka aega.

Tänusõnad Laurale

Ka meie saime veidi aimu, mis pidustustel toimub: meile näidati lipugrupi ja muusikute šõud. See oli erakordne elamus, pealegi sellepärast, et tuldi laupäeva õhtul välja ainult Comeniuse külaliste pärast! Selle eest hoolitses Laura Cannella, kelle abikaasa on lipugrupis üks juhtfiguure. Osa selle grupi liikmetest on võitnud ka lippurite olümpiaadi. Lippurid harjutavad aastaringselt meisterõpetajate käe all koreograafiat, et vaatemäng oleks iga kord põnevam ja originaalsem.

Kuigi meil ei õnnestunud näha kogu rahvapidu, sest see suursugune pidu toimub augustikuu esimesel pühapäeval, saime ometi aimu, kui oluline see on kohalike elanike jaoks. Ka õpilaste ühe projektitööna oli valminud video keskaegse rahvapidustuse teemal. Õpilased demonstreerisid meile koolis väikeses rongkäigus traditsioonilisi rõivaid, mida sel peol kantakse ja ka efektset lipušõud. Me nägime, kuidas juba kümneaastased poisid suudavad lippudega vahvaid trikke teha. Tore, et iidsed rahvatraditsioonid püsivad ja ka noored nende vastu huvi tunnevad. Kokkuvõttes – tegelikult tahaks tagasi minna ja kogu pidustust oma silmaga näha.

Ascoli Piceno pakub igal sammul midagi põnevat – seal valmistatakse juba iidsetest aegadest alates kaunist nippelpitsi, kvaliteetseid keelpille, tegeldakse metallehistööga, keraamikaga – nägime eri sajanditest pärit kauneid intarsia tehnikas töid. Marche maakonnast on pärit palju kuulsaid kunstnikke, tuntuim  neist Raffael.

Linnamuseumit külastades üllatas meid oma lühikese tervitusega ka linnapea Piero Celani. Ta leidis aega läbi astuda ka viimaselt õhtusöögilt. Eestit jäid meenutama talle kingitud väikesed suveniirid.

Unustamatud väljasõidud

Kõik kolm päeva olid tegemisi tihedalt täis. Tegelikult on nii, et ükskõik millisesse suunda Ascolist sõita, igal pool ootavad ees põnevad paigad. Unustamatu mälestuse jättis väljasõit naabermaakonda Umbriasse. Külastasime Trontot, maalilist 1993. aastal loodud Sibillini rahvusparki, Castellucciot, Apenniini mäestiku kõrgeimat küla, mis on tuntud rahvusvahelise suusa- ja matkakuurordina ja antiikset Norcia linna. Seal tervitasid meid lausa iga nurga peal metsseatopised. Lisaks on see paik rikas väärtuslike trühvlite poolest. Seda piirkonda peetakse Kesk-Itaalia kõige kaunimaks. Majesteetlikud Apenniinid, kaunid ajaloolised linnad, kirikud, lossid, rõõmsad ja naeratavad inimesed – super!

E dulcis o ... salitus in fundo

Kuidagi ei saa meenutamata jätta külluslikke lõuna- ja õhtusööke ning põnevaid söögikohti. Hõrgud, meile tundmatud road, erinevad maitsed ja maitseelamused. Kuna sealkandis leidub ka trüfleid, oleme nendegi maitsest osa saanud. Kohalik hõrgutis on friteeritud täidetud oliivid. Suu hakkab neile mõeldes veel nüüdki vett jooksma! Ja lihtsalt ei saa mainimata jätta vastuvõtjate organiseerimisvõimet – viimaseks õhtusöögiks oli spetsiaalselt mängima kutsutud professionaalne  džässansambel. Selle üllatuse eest hoolitses Comeniuse tiimi väga aktiivne liige, õpetaja Antonella Picciotti. Meeleolu oli lihtsalt võrratu!

Kokkuvõtteks

Nagu öeldakse – kõik teed viivad Rooma. Ega meiegi seal käimata jätnud. Viimasel päeval saime põgusalt tutvuda veel Itaalia pealinna, esmahetkel haaramatu Roomaga. Projekti viimasel aastal õnnestub meil ka selle linna kunstiväärtustest veel veidi osa saada.

Maailm on põnev ja mida rohkem ringi liikuda, seda huvitavamaks muutub. Meie projekt jätkub veel ühe aasta jooksul. Eesmärgiks on valmistada turismibrošüür kohalike vaatamisväärtuste kohta. Kuigi meie elukohad on erinevad, leidub igal pool huvitavaid turismiobjekte. Neid valmistades avastame koos õpilastega kindlasti ka oma kodupaiga kohta palju uut ja põnevat.

Täname SA Archimedes Hariduskoostöö keskust, et meil ja meie õpilastel on võimalus osaleda Eesti Elukestva Õppe programmis ja koos sõpradega näha maailma mitmekesisemana.

Eve Vunk

Kadrina Kunstidekooli projekti koordinaator