Comeniuse projekt „Miljon naeratust“

lõppes naeratustega Belfastis 2009. aasta maikuus 

Need naeratused olid ka veidi kurvad, sest lõppesid huvitavad ja rikastavad ühised projektiaastad, viimast korda kohtusid juba armsaks saanud kolleegid ja head sõbrad Eestist, Itaaliast ja Põhja-Iirimaalt. Kas kunagi veel elus kohtutakse, seda näitab aeg. Aga maailm on väike ja kes teab – igal juhul oodatakse meid kõiki külla nii Ascoli Picenosse Itaaliasse kui ka Belfasti Põhja-Iirimaale.

Kadrina Kunstidekool osales kolm aastat Elukestva õppe programmi „Comenius – koolide koostöö“ raames rahvusvahelises projektis „Miljon naeratust“ / Miles of Smiles. Viimane projektikoosolek toimus Belfastis Põhja-Iirimaal 15.-19. mail 2009. aastal ja koos Tallinna ning Ascoli Piceno kolleegidega kohtuti seal kolmandat korda (kokku toimus 9. projektikoosolek). Kadrina Kunstidekoolist osalesid seekord taas kunstiõpetaja Marika Soone, solfedžoõpetaja Marian Kullerkupp ja projekti koordinaator, direktor Eve Vunk. Kahjuks ei osalenud meie seekordses projektis õpilased (õpilased valmistasid projektitöid, esinesid koolides külalistele, kuid ei reisinud). Loodetavasti jõuame tulevikus osaleda ka sellistes projektides, kus ka õpilased reisida saavad.

Nüüd siis seekordsest projektikoosolekust. Our Lady Queen of Peace Dunmurrylasteaed-algkool on uus haridusasutus Belfastis, mis avati 2001. aastal. Alates 2004. aastast on kool kuueklassiline, kõrvalmajas tegutseb lasteaed. Koolis on loodud kõik võimalused, et õpilased edu saavutaksid. Õpilast nähakse kui indiviidi oma erinevustega, koostöös lapsevanematega püütakse leida parim tee, kuidas lapse algharidus kujuneks mitmekülgseks ja sisukaks. Koolis nähakse kohta, kus laps tunneb end meeldivas, stimuleerivas koolikeskkonnas väärtuslikuna ja kogeb edu. Seda, et see soov ainult sõnakõlks pole, võis näha ja tajuda kogu koolielu jälgides, õpilaste ja õpetajate omavahelises suhtlemises, suurel kontserdil viibides kui ka vestlustes õpetajatega. Koolimaja seinu katavad erinevatel teemadel projektitööd, praktiliselt pole koolimajas ühtki vaba seina ega nurgakest. See jätab veidi küll kirju üldmulje, aga õpilaste jaoks on ülimalt oluline, et kõikide tööd tunnustatakse ja nähakse igas lapses loojat.

Järjekordselt hakkas silma õpilaste karastatus ja distsiplineeritus – õuevahetunnil olid paljaste säärtega õues (10-12 soojakraadi!) ka kõige väiksemad – 5-6 aastased õpilased, joosti ja hõisati 10-15 minutit, siis rivistuti kärmelt ja mindi vaikselt koolimajja koolipäeva jätkama. Koolimajas oli tunda meeldivat töömeeleolu nii õpetajate kui õpilaste seas: muidugi oodati meie väikest külaliste seltskonda ka igasse klassi vestlema. Meile kõigile tundus, et õpilased naudivad koolitööd ja koosolemist. Toredal kontserdil näitasid õpilased oma laulu-, tantsu- ja musitseerimisoskust. Kõige suurema aplausi osaliseks said muidugi kaunite riiete ja soengutega pisikesed stepptantsijad. Väga efektne oli muusikapala, mida esitas plokkflöötidel kogu koolipere. Mängijaid oli suur hulk – veidi alla 200! Meiegi koolides oli kunagi eesmärgiks kõik õppurid plokkflööti mängima õpetada, aga see mõte kohtas üpris suurt vastuseisu ja mõtteks see jäigi. Seekordne kuulamiskogemus näitas, et see polegi nii utoopiline idee.

Üks huvitav asi hakkas veel silma – õpetajad vahetuvad selles koolis väga tihti. Ma ei tea täpset põhjust, aga igal aastal võis just Belfastis kohata mitmeid uusi noori toredaid pedagooge, kes liitusid meiega õhtusöökidel ja väljasõitudel. Probleemid erinevate maade koolides on siiski ühesugused – neist ühe tähtsamana jäi kõlama kooli ka kodu koostöö oskuslik organiseerimine, õpilaste edasijõudmine, sotsiaalsed probleemid.

Väga tähtis on Põhja-Iirimaa koolide jaoks õppurite testimine, mille alusel koole ja õppureid hinnatakse. Iga kooli jaoks on positiivne hinnang äärmiselt oluline – see loob meeldiva tööõhkkonna ja seda arvestavad ka lapsevanemad. Meie seekordne külaskäik toimuski kohe pärast kontrollreidi ja õpetajad olid üpris väsinud moega.

Projektis  „Miljon naeratust“ osalemine oli pikk ja huvitav kogemus. Selle aja jooksul kohtusid partnerkoolide õpetajad kolmes riigis, Eestis Kadrinas ja Tallinnas, Põhja-Iirimaal  Belfastis ja Itaalias Ascoli Picenos üheksa korda. Paljude erinevate meeldivate õpetajatega saime lähedasemaks ja suhted muutusid isiklikumaks, arenes keeleoskus, maailmapilt avardus, saime tutvuda teiste riikide haridusasutuste tööga, huvitegevuse ja erinevate maade kultuuri, looduse, ajalooga, kulinaariaga (mis pole mitte väikese tähtsusega!). See rida võiks muudkui jätkuda.

Saime kogemuse ka nii pikas projektis osalemises ja oma koolis läbiviimise osas, sest meie koolile oli see esimene kord nii pikaajalises rahvusvahelises projektis kaasa lüüa. Igal juhul seda võin küll kinnitada, et esialgne väike kartus, kuidas keelega ja kõige muuga hakkama saadakse, oli lõpus olematu.

Projektis kaasalööjad arenesid minu arvates ka inimestena positiivses suunas, õpiti uusi keeli, paranes inglise keele oskus. Ja üks tähelepanek veel – ega me oma kolleege koolis kahjuks hästi tundma õppida ei jõua. Pikemat aega koos olles ja reisides avanevad inimesed hoopis kiiremini ja nii saab osa ka oma kolleegide muredest-rõõmudest.

Kogesime ka seda, kuidas oma õppetööd projektitegevusega siduda ja integreerida seda kooliellu. Usun, et selles osas on koolidel erinevad võimalused ja sõltuvad just projektile seatud eesmärkidest, õpilaste vanusest ja koolitüübist. Meie tööd ja tegemised olid seotud muusika, kunsti, kirjanduse, võõrkeelte, ajaloo, emakeele ja infotehnoloogiaga. Kahju on sellest, et erinevate maade andmekaitse seaduste kohaselt ei või internetti üles riputada fotosid, kus peal partnerkoolide õpilased. Nii võib jääda vale mulje, et õpilastega kokku ei puututudki. Aga see polnud loomulikult nii! Külastasime alati õpilaste ja laste kontserte-etendusi, külastasime tunde ja vestlesime õpilastega. Meile esinesid ka lasteaialapsed, kuna meil oligi omapärane partnerlus – projektis lõid kaasa lasteaed-algkoolid, lasteaed ja huvikool. Seegi oli üksteist rikastav kogemus – eesmärk ju kõigil ühine – laste mitmekülgne haridus ja huvitegevus.

Kolme aasta jooksul valmisid meil mitmeid erinevad projektitooted (Comeniuse passid,  piltsõnastik, ringlevad müüdid-muinasjutud, slaidiprogrammid, brošüürid ja PowerPointi esitlused oma kodukohast, projektitööd videote ja esitluste näol rahvuspühadest ja tähtpäevadest, tuntud inimestest oma kodumaal, ühine logo jm), mida tutvustasime ka oma koolide õpilastele. Kahjuks ei suutnud me Internetis ühist kodulehekülge kujundada, kuigi see oli plaanis. Erinevates koolides on IT-alal erinevad probleemid. Projekti materjalid on kättesaadavad koolide kodulehekülgedel (hetkel kahjuks mitte Our Lady Queen of Peace Dunmurry koolis Belfastis).

Õpilased valmistasid projektitooteid meeleldi ja huvitusid väga ka teiste riikide õpilastöödest. Eriti suure himuga valmistati viimaseid töid, kus pidi plakatile jäädvustama oma teadmised Itaaliast ja Põhja-Iirimaast, mis olid projektiaastatega kogunenud. Õpetaja Marika Soone juhendamisel valmisid vahvad posterid, kus kujutati neile maadele iseloomulikke esemeid, nähtusi ja loodust. Usun, et igas koolis aitasid õpetajad õpilaste mõtteid projektitööks vormides kaasa ka nende teadmiste kasvule partnerkoolidest ning Itaaliast ja Põhja-Iirimaast teavad õpilased nüüd palju rohkem kui varem.

Selge on ka see, et kuna projektitöid kujundavad erinevatel aastatel erinevad õpilased ja et meie elu on nii kirju ja täis erinevaid tegevusi, ei suuda lapsed haarata tervikut, aga kindlasti jäävad nad mäletama, miks neid töid valmistati ja et see pakkus vaheldust igapäevasele koolitööle. Itaaliat on juba külastanud väga paljud lapsed koos oma peredega ja loodetavasti avastatakse vanemaks saades nii Iirimaad tervikuna kui ka Põhja-Iirimaad. Iga kord avastasime ka meie üha uusi jooni iirlastes ja itaallastes, saime uusi teadmisi nende maade koolielust, kolleegide tööst, rahvustraditsioonidest, ajaloost, jälgisime nende organiseerimisoskust ja koostöövalmidust.

Kuna olime Belfastile lähemal asuvad kuulsamad paigad juba üle vaadanud, viidi meid sel korral tutvuma rahvusparki, kus sai hea ülevaate iirlaste väljarändamisest Ameerikasse, nende raskest elust ja saatusest.  Põnev päev oli!

Kokkuvõtteid tehes mõtlesime tagasi algusaastale. Meie projekti koordineeriv kool oli Our Lady Queen of Peace Dunmurry Belfastis. Kahjuks vahetas projekti koordinaator Paddy McCabbe töökohta ja koordinaatori vahetus tekitas mõningaid probleeme. Kuid meie kõigi õnneks sujusid asjad vaatamata hetkelisele peataolekule edaspidi korrektsemalt.

Oleme kõigile partnerkoolidele väga tänulikud suure töö ja vaeva eest, mida kolme projektiaasta jooksul nähti. Kuna Eestist oli kaks partnerit, siis õnnestus Kadrina Kunstidekoolil külalisi võõrustada vaid kord. Aga see ei tähenda seda, et meie elust saadi teada vähe – projektikoosolek Kadrinas 2008. aasta veebruaris oli väga töine ja püüdsime näidata kõike, mida meie koolil ja koostööpartneritel on  pakkuda.

Meie siirad tänusõnad kuuluvad ka SA Archimedes hariduskoostöö keskuse töötajatele, tänu kellele saime osa suurepärasest võimalusest teha rahvusvahelist koostööd, oma kooli tutvustada ka väljaspool Eestit ja kooli pedagoogide silmaringi ning keeleoskust laiendada-täiendada.

Põnevad ja töörohked aastad on seekord läbi, kuid kes teab, äkki õnnestub ka järgmistes rahvusvahelistes Comeniuse projektides osaleda. Soov selleks on meil olemas.