KADRINA KUNSTIDEKOOLI HINDAMISJUHEND
Kinnitatud õppenõukogus 22. novembril 2011
1 REGULEERIMISALA
(1) Hindamisjuhendiga sätestatakse õppurite Kadrina
Kunstidekoolis omandavate teadmiste ja oskuste ning käitumise ja
hoolsuse hindamise, õppurite täiendavale õppetööle ja klassikursust
kordama jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning põhikooli lõpetamise
alused, tingimused ja kord.
(2) „Õppurite hindamise, järgmisse klassi üleviimise,
klassikursust kordama jätmise ning põhikooli lõpetamise alused,
tingimused ja kord Kadrina Kunstidekoolis“ on koostatud Riigikogus 09.
juunil 2010. aastal vastu võetud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ ning
haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määruse nr 41 „Õpilase
hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning
klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ põhjal.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava
ning kooli kodukorra nõuetest.
2 HINDAMINE
2.1 Hindamise olemus
(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õppuri arengu
kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
(2) Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
(3) Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid,
hindamisvahendeid ja -viise.
(4) Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
2.2 Hindamise eesmärk
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õppuri arengut;
2) anda tagasisidet õppuri õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õppurit sihikindlalt õppima;
4) suunata õppuri enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada
õppurit edasise
haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õppuri õppimise ja individuaalse
arengu toetamisel;
6) anda alus õppuri järgmisse klassi üleviimiseks ning
põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õppurit järgima üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õppurit hoolikalt täitma õppeülesandeid.
2.3 Kujundav hindamine
(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat
hindamist, mille käigus analüüsitakse õppuri teadmisi, oskusi, hoiakuid,
väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õppuri seniste
tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õppurit
edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
Kujundav hindamine keskendub eelkõige õppuri arengu
võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel
ajal ja võimalikult täpselt õppuri tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning
sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õppuri
arengut.
(2) Õppetunni vältel saab õppur enamasti suulist või kirjalikku
sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja
oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide
ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppeaja vältel annavad pedagoogid
õppurile tagasisidet, et toetada õppuri käitumise, hoiakute ja
väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on
vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
(3) Õppur kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada
tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide
alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
(4) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi.
Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi
ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada ainepõhiselt või läbivate teemade
kohta.
3 HINDAMISEST TEAVITAMINE
(1) Õppuri teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja
õppuri suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning
praktiliste tegevuste alusel, arvestades õppuri teadmiste ja oskuste
vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
(2) Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õppuritele
teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja
vormi.
(3) Õppuril on õigus saada vastavalt aineõpetajalt teavet
hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õppuril on
õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele
hinnetele.
(4) Aineõpetajad teavitavad õppurit ja tema seaduslikku
esindajat hindamise korraldusest koolis ning õppurile pandud hinnetest
ja antud hinnangutest:
1) nende pöördumisel teabe saamiseks;
2) ainetundides;
3) klassitunnistuse kaudu 1 kord trimestris;
4) arenguvestlustel.
(5) Tagasiside õppurite töödest annab õpetaja üldjuhul nädala
jooksul.
4 HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
(1) Õppuril või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja
hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu
teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse
koos põhjendustega.
(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1
nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse
vastuvõtmise päevast arvates.
5 HINDAMINE 5 PALLI SÜSTEEMIS
(1) Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi
või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud
õpitulemused vastavad õppuri õppe aluseks olevatele taotletavatele
õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui
õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust,
töö/arvestus on sooritatud õigeaegselt.
(2) Hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või
vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud
õpitulemused vastavad üldiselt õppuri õppe aluseks olevatele
taotletavatele õpitulemustele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on
saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(3) Hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi
või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud
õpitulemused vastavad üldiselt õppuri õppe aluseks olevatele
taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega "3", kui õppur on saanud 50-74% maksimaalselt
võimalikust punktide arvust.
(4) Hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi
või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud
õpitulemustes esineb olulisi puudusi. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui
õppur on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(5) Hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või
vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud
õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega
"1", kui õppur on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
(6) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või
mahakirjutamine, plagiaat, hinnatakse vastavat kirjalikku või praktilist
tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust
hindega „nõrk”. Hinne "1" kuulub järelevastamisele ning positiivse
soorituse korral saab õpilane hinde. Eelpooltoodu kehtib ka abi
osutajale.
(7) 1. klassis kasutatakse esimesel trimestril numbrilist
hinnangut.
6 PROTSESSIHINDED, ARVESTUSLIKUD JA KOKKUVÕTVAD HINDED
(1) Protsessihinne on väiksema kaaluga hinne (nt
tunnikontrolli, koduse töö, tunnitöö jne eest). Teatud hulga
protsessihinnete põhjal võib panna ühe arvestusliku hinde.
(2) Arvestuslik hinne on olulisema kaaluga hinne (nt
kontrolltöö, referaat, esitlus, praktiline töö/esinemine). Aineõpetaja
annab teada, mille eest saab tema õpetatavas aines arvestusliku hinde.
Osalemise eest olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel vms võib panna
õppurile hinde, mis on arvestusliku hinde kaaluga.
(3) Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri ja aastahinne.
7 HINNETE MÄRKIMINE
(1) Protsessi- ja arvestuslike hinnete märkimine:
1) Sooritatud töö – numbriline hinne 5 palli süsteemis.
2) Äraandmata töö või sooritamata esinemine – „nõrk“ ehk „1“.
3) Äraandmata/sooritamata töö vabandataval põhjusel või kui
õppur teeb töö järele, siis kantakse hinne päevikusse pärast
kaldkriipsu.
4) Parandatud töö – pärast kaldkriipsu saadud hinne.
5) Protsessi- ja arvestuslike hinnete märkimisel võib kasutada
plusse ja miinuseid (+,-), kokkuvõtvate hinnete märkimisel neid ei
kasutata.
6) Arvestuslikud hinded eristatakse protsessihinnetest.
8 JÄRELEVASTAMISE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD
(1) Arvestuslike tööde järelvastamine või -sooritamine on
kohustuslik.
(2) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust
(esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega
„puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, antakse õppuritele
võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
(3) Õppuriele antakse üldjuhul üks kord kümne õppepäeva jooksul
võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
(4) Mitterahuldav protsessihinne ei kuulu üldjuhul
järelevastamisele.
(5) Trimestrihindeid ei saa parandada.
(6) Positiivsete hinnete parandamise võimaluse üle otsustab
aineõpetaja.
(7) Järelvastamine või järeltöö sooritamine märgitakse hindega.
9 ÜLEMINEKUEKSAMITE SOORITAMINE
(1) 4. klassi õppurid sooritavad üleminekueksami huvialas ja
solfedžos.
(2) Eksami sisu kooskõlastab aineõpetaja direktoriga.
(3) Üleminekueksami hinne võrdsustatakse 4. klassis
trimestrihindega.
(4) Üleminekueksamid toimuvad erigraafiku alusel.
(5) Edukas osalemine maakondlikul/regionaalsel
olümpiaadil/konkursil (1.-3. koht), vabariiklikul olümpiaadil/konkursil
(1.-3. koht), mis nõuab mahukat eeltööd, võib asendada üleminekueksamit
huvialas.
(15) Mittesooritatud üleminekueksami korral tuleb sooritada
järeleksam etteantud tähtajaks.
(16) Korduseksamit saab sooritada vaid üks kord.
10 KOKKUVÕTTEV HINDAMINE 1.-2. KOOLIASTMEL
(1) 1.-2. kooliastmel hinnatakse õppuri õpitulemusi vastavas
õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Trimestrihinne
pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete
alusel.
(2) Põhikoolis peab trimestrihinde väljapanekuks olema vähemalt
3 arvestuslikku hinnet ainetes, milles on 1-3 nädalatundi. Lisaaineid
hinnatakse kord õppeaasta jooksul kokkuvõtva hindamisena.
(3) Trimestrihinde võib jätta lahtiseks kümneks õppepäevaks,
kui arvestuslik töö on toimunud vähem kui 10 õppepäeva enne trimestri
lõppu ning õppur on saanud mitterahuldava hinde või on koolist põhjusega
puudunud.
(5) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja
õppur ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde
väljapanekul antud trimestrihinne vältel omandatud teadmised ja oskused
vastavaks hindele "nõrk".
(6) Aastahinne pannakse välja antud kooliaastal saadud
trimestrihinnete alusel.
(7) 7. klassi õppurile pannakse aastahinded välja enne
lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õppur jäetakse
täiendavale õppetööle.
(8) Kui õppur jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine
aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava
õppetöö tulemusi.
11 ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST
KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMINE
11.1 Täiendav õppetöö
(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate
teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib erakorralisel juhul
õppuri jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi
lõppu.
(2) 1. kooliastmel jäetakse õppur täiendavale õppetööle
õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleb välja panna
aastahinne "2".
(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab aineõpetaja
ettepanekul õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu aastahinnete alusel.
(4) Täiendava õppetöö raames täidab õppur õpetaja vahetul
juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.
(5) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
(6) Täiendavat õppetööd on võimalik sooritada kokkuleppel
aineõpetajaga õppeperioodi lõpust kuni 25. augustini.
11.2 Järgmisse klassi üleviimine
(1) Õppuri järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
(2) 1. kooliastmes viiakse õppur, keda ei ole jäetud
täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.
Õppur, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust
kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
11.3 Klassikursust kordama jätmine
(1) Üldjuhul õppurit klassikursust kordama ei jäeta.
(2) Õppuri võib jätta klassikursust kordama vaid erijuhtudel,
kui edasijõudmatuse põhjuseks on põhjusega puudumised.
12 KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
(1) 1.-2. kooliastmel hinnatakse õppuri käitumist ja hoolsust.
(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine
ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja
väljaspool kooli.
(3) Käitumist hindab huviala õpetaja, arvestades aineõpetajate
ja õppurite hinnanguid.
(4) Käitumist hinnatakse hinnangutega "meeldiv", "rahuldav" ja
"mitterahuldav".
(5) Hinnanguga "mitterahuldav" hinnatakse õppurit, kes
1) ei täida kooli kodukorra nõudeid;
2) ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;
3) ei allu õpetajate ega vanemate nõudmistele;
4) on sooritanud õigusvastase teo;
5) on käitunud ebakõlbeliselt;
6) on korduvalt põhjuseta puudunud;
7) on kahjustanud kooli mainet.
(6) Hoolsuse hindamise aluseks on
1) õppuri suhtumine õppeülesannetesse:
2) kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete
täitmisel.
(7) Hoolsust hinnatakse numbriliselt viie palli süsteemis.
13 PÕHIKOOLI LÕPETAMINE
(1) Põhikooli lõpetab õppur
1) kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt
«rahuldavad»,
3) kes on sooritanud põhikooli lõpetamiseks vajalikud eksamid
muusikaosakonnas huvialas ja solfedžos või kunstiosakonnas praktiliste
tööde kujul.
14 ÕPPURITE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED JA KORD
(1) Kiituskiri "Väga heade tulemuste eest õppetöös"
(silmapaistvad tulemused üksikutes ainetes) antakse kõikides klassides
järgmistel tingimustel:
1) Põhikooli klassides aastahinne antud aines on "väga hea".
2) Väljapaistvad tulemused maakondlikel olümpiaadidel,
võistlustel, konkurssidel jm.
3) Käitumishinnang "meeldiv".
(2) Kiituskiri "Väga hea õppimise eest" antakse põhikooli
kõikides klassides järgmistel tingimustel:
1) Kõik aastahinded "väga head".
2) Käitumishinnang "meeldiv".
15 HINDAMISJUHENDI RAKENDAMINE, MUUTMINE, TÄIENDAMINE
(1) Hindamisjuhend rakendub 2011/2012. õppeaasta 1.
septembrist.
(2) Kadrina Kunstidekooli hindamisjuhendi muutmine ja
täiendamine toimub õppeaasta jooksul tehtud ettepanekute ja
tähelepanekute põhjal õppenõukogudes.
16 ÕPPENÕUKOGU PÄDEVUS JA TEGUTSEMISE KORD
(1) Õppenõukogu otsustab õppuri järgmisse klassi üleviimise,
täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise.
17 HINDAMISJUHENDI KÄTTESAADAVUS
Kadrina Kunstidekooli hindamisjuhendiga on võimalik tutvuda Kadrina Kunstidekooli veebilehel http://kunstidekool.kadrina.ee/.
