(allalaaditav .docx)

KADRINA KUNSTIDEKOOLI HINDAMISJUHEND

Kinnitatud õppenõukogus 22. novembril 2011

 

1 REGULEERIMISALA

(1) Hindamisjuhendiga sätestatakse õppurite Kadrina Kunstidekoolis omandavate teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õppurite täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning põhikooli lõpetamise alused, tingimused ja kord.

(2) „Õppurite hindamise, järgmisse klassi üleviimise, klassikursust kordama jätmise ning põhikooli lõpetamise alused, tingimused ja kord Kadrina Kunstidekoolis“ on koostatud Riigikogus 09. juunil 2010. aastal vastu võetud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ ning haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määruse nr 41 „Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ põhjal.

(3) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

 

2 HINDAMINE

2.1 Hindamise olemus

(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õppuri arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.

(2) Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

(3) Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

(4) Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

2.2 Hindamise eesmärk

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) toetada õppuri arengut;

2) anda tagasisidet õppuri õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õppurit sihikindlalt õppima;

4) suunata õppuri enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õppurit edasise

haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õppuri õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õppuri järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1) suunata õppurit järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õppurit hoolikalt täitma õppeülesandeid.

2.3 Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õppuri teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õppuri seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õppurit edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õppuri arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õppuri tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õppuri arengut.

(2) Õppetunni vältel saab õppur enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppeaja vältel annavad pedagoogid õppurile tagasisidet, et toetada õppuri käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

(3) Õppur kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada ainepõhiselt või läbivate teemade kohta.

 

3 HINDAMISEST TEAVITAMINE

(1) Õppuri teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õppuri suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õppuri teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õppuritele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Õppuril on õigus saada vastavalt aineõpetajalt teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õppuril on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele.

 (4) Aineõpetajad teavitavad õppurit ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õppurile pandud hinnetest ja antud hinnangutest:

1) nende pöördumisel teabe saamiseks;

2) ainetundides;

3) klassitunnistuse kaudu 1 kord trimestris;

4) arenguvestlustel.

(5) Tagasiside õppurite töödest annab õpetaja üldjuhul nädala jooksul.

 

4 HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

(1) Õppuril või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

5 HINDAMINE 5 PALLI SÜSTEEMIS

(1) Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õppuri õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, töö/arvestus on sooritatud õigeaegselt.

(2) Hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õppuri õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õppuri õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "3", kui õppur on saanud 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui õppur on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "1", kui õppur on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(6) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, plagiaat, hinnatakse vastavat kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „nõrk”. Hinne "1" kuulub järelevastamisele ning positiivse soorituse korral saab õpilane hinde. Eelpooltoodu kehtib ka abi osutajale.

(7) 1. klassis kasutatakse esimesel trimestril numbrilist hinnangut.

 

6 PROTSESSIHINDED, ARVESTUSLIKUD JA KOKKUVÕTVAD HINDED

(1) Protsessihinne on väiksema kaaluga hinne (nt tunnikontrolli, koduse töö, tunnitöö jne eest). Teatud hulga protsessihinnete põhjal võib panna ühe arvestusliku hinde.

(2) Arvestuslik hinne on olulisema kaaluga hinne (nt kontrolltöö, referaat, esitlus, praktiline töö/esinemine). Aineõpetaja annab teada, mille eest saab tema õpetatavas aines arvestusliku hinde. Osalemise eest olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel vms võib panna õppurile hinde, mis on arvestusliku hinde kaaluga.

(3) Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri ja aastahinne.

 

7 HINNETE MÄRKIMINE

(1) Protsessi- ja arvestuslike hinnete märkimine:

1) Sooritatud töö – numbriline hinne 5 palli süsteemis.

2) Äraandmata töö või sooritamata esinemine – „nõrk“ ehk „1“.

3) Äraandmata/sooritamata töö vabandataval põhjusel või kui õppur teeb töö järele, siis kantakse hinne päevikusse pärast kaldkriipsu.

4) Parandatud töö – pärast kaldkriipsu saadud hinne.

5) Protsessi- ja arvestuslike hinnete märkimisel võib kasutada plusse ja miinuseid (+,-), kokkuvõtvate hinnete märkimisel neid ei kasutata.

6) Arvestuslikud hinded eristatakse protsessihinnetest.

 

8 JÄRELEVASTAMISE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD

(1) Arvestuslike tööde järelvastamine või -sooritamine on kohustuslik.

(2) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, antakse õppuritele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(3) Õppuriele antakse üldjuhul üks kord kümne õppepäeva jooksul võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(4) Mitterahuldav protsessihinne ei kuulu üldjuhul järelevastamisele.

(5) Trimestrihindeid ei saa parandada.

(6) Positiivsete hinnete parandamise võimaluse üle otsustab aineõpetaja.

(7) Järelvastamine või järeltöö sooritamine märgitakse hindega.

 

9 ÜLEMINEKUEKSAMITE SOORITAMINE

(1) 4. klassi õppurid sooritavad üleminekueksami huvialas ja solfedžos.

(2) Eksami sisu kooskõlastab aineõpetaja direktoriga.

(3) Üleminekueksami hinne võrdsustatakse 4. klassis trimestrihindega.

(4) Üleminekueksamid toimuvad erigraafiku alusel.

(5) Edukas osalemine maakondlikul/regionaalsel olümpiaadil/konkursil (1.-3. koht), vabariiklikul olümpiaadil/konkursil (1.-3. koht), mis nõuab mahukat eeltööd, võib asendada üleminekueksamit huvialas.

(15) Mittesooritatud üleminekueksami korral tuleb sooritada järeleksam etteantud tähtajaks.

(16) Korduseksamit saab sooritada vaid üks kord.

 

10 KOKKUVÕTTEV HINDAMINE 1.-2. KOOLIASTMEL

(1) 1.-2. kooliastmel hinnatakse õppuri õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel.

(2) Põhikoolis peab trimestrihinde väljapanekuks olema vähemalt 3 arvestuslikku hinnet ainetes, milles on 1-3 nädalatundi. Lisaaineid hinnatakse kord õppeaasta jooksul kokkuvõtva hindamisena.

(3) Trimestrihinde võib jätta lahtiseks kümneks õppepäevaks, kui arvestuslik töö on toimunud vähem kui 10 õppepäeva enne trimestri lõppu ning õppur on saanud mitterahuldava hinde või on koolist põhjusega puudunud.

(5) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õppur ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestrihinne vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".

(6) Aastahinne pannakse välja antud kooliaastal saadud trimestrihinnete alusel.

(7) 7. klassi õppurile pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õppur jäetakse täiendavale õppetööle.

(8) Kui õppur jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

 

11 ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST

KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMINE

11.1 Täiendav õppetöö

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib erakorralisel juhul õppuri jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

(2) 1. kooliastmel jäetakse õppur täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleb välja panna aastahinne "2".

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab aineõpetaja ettepanekul õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu aastahinnete alusel.

(4) Täiendava õppetöö raames täidab õppur õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.

(5) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(6) Täiendavat õppetööd on võimalik sooritada kokkuleppel aineõpetajaga õppeperioodi lõpust  kuni 25. augustini.

11.2 Järgmisse klassi üleviimine

(1) Õppuri järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) 1. kooliastmes viiakse õppur, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õppur, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

11.3 Klassikursust kordama jätmine

(1) Üldjuhul õppurit klassikursust kordama ei jäeta.

(2) Õppuri võib jätta klassikursust kordama vaid erijuhtudel, kui edasijõudmatuse põhjuseks on põhjusega puudumised.

 

12 KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

(1) 1.-2. kooliastmel hinnatakse õppuri käitumist ja hoolsust.

(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

(3) Käitumist hindab huviala õpetaja, arvestades aineõpetajate ja õppurite hinnanguid.

(4) Käitumist hinnatakse hinnangutega "meeldiv", "rahuldav" ja "mitterahuldav".

(5) Hinnanguga "mitterahuldav" hinnatakse õppurit, kes

1) ei täida kooli kodukorra nõudeid;

2) ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;

3) ei allu õpetajate ega vanemate nõudmistele;

4) on sooritanud õigusvastase teo;

5) on käitunud ebakõlbeliselt;

6) on korduvalt põhjuseta puudunud;

7) on kahjustanud kooli mainet.

(6) Hoolsuse hindamise aluseks on

1) õppuri suhtumine õppeülesannetesse:

2) kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(7) Hoolsust hinnatakse numbriliselt viie palli süsteemis.

 

13 PÕHIKOOLI LÕPETAMINE

(1) Põhikooli lõpetab õppur

1) kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad»,

3) kes on sooritanud põhikooli lõpetamiseks vajalikud eksamid muusikaosakonnas huvialas ja solfedžos või kunstiosakonnas praktiliste tööde kujul.

 

14 ÕPPURITE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED JA KORD

(1) Kiituskiri "Väga heade tulemuste eest õppetöös" (silmapaistvad tulemused üksikutes ainetes) antakse kõikides klassides järgmistel tingimustel:

1) Põhikooli klassides aastahinne antud aines on "väga hea".

2) Väljapaistvad tulemused maakondlikel olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel jm.

3) Käitumishinnang "meeldiv".

(2) Kiituskiri "Väga hea õppimise eest" antakse põhikooli kõikides klassides järgmistel tingimustel:

1) Kõik aastahinded "väga head".

2) Käitumishinnang "meeldiv".

 

15 HINDAMISJUHENDI RAKENDAMINE, MUUTMINE, TÄIENDAMINE

 

(1) Hindamisjuhend rakendub 2011/2012. õppeaasta 1. septembrist.

(2) Kadrina Kunstidekooli hindamisjuhendi muutmine ja täiendamine toimub õppeaasta jooksul tehtud ettepanekute ja tähelepanekute põhjal õppenõukogudes.

 

16 ÕPPENÕUKOGU PÄDEVUS JA TEGUTSEMISE KORD

(1) Õppenõukogu otsustab õppuri järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise.

 

17 HINDAMISJUHENDI KÄTTESAADAVUS

Kadrina Kunstidekooli hindamisjuhendiga on võimalik tutvuda Kadrina Kunstidekooli veebilehel www.kadrinakunst.edu.ee