Kinnitatud  28. augustil 2023. a.

Eve Vunk

direktor

KADRINA KUNSTIDEKOOLI

MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEKAVA

 

ÜLDSÄTTED

§ 1  Reguleerimisala ja ülesehitus

1.   Kadrina Kunstidekooli (edaspidi kooli) õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö ja kus arvestatakse kooli omapära.

2.   Muusikalise põhihariduse õppekava loob eeldused isiksuse muusikakultuurilise aluse ning tervikliku maailmapildi kujunemiseks ja eluegseks muusikaharrastuseks ning annab vajaliku ettevalmistuse muusikaõpingute jätkamiseks kutsekesk- või kõrghariduse astmes.

3.   Kooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta.

4.   Õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse ainekavad.

5.   Õppekava kinnitab direktor oma käskkirjaga.

      

1. jagu

ÜLDOSA 

Alusväärtused ning muusikalise põhihariduse ülesanded

§ 2 Alusväärtused

Muusikalise põhihariduse alusväärtusteks on humanism, demokraatia ja sotsiaalse ning kultuurikeskkonna jätkusuutlik areng ning rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja edasiarendamine, seda eriti pillimängu valdkonnas.

§ 3  Muusikalise põhihariduse  ülesanded

Muusikalise põhihariduse ülesanne on toetada õppuri muusikaalast arengut ja tema isiksuse kujunemist nii, et õppur:

1) usub endasse ja on tuleviku suhtes optimistlik;

2) kujundab oma ideaale, püstitab endale lühi- ja pikemaajalisi eesmärke muusika valdkonnas, tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;

3)  suudab sihiteadlikult ja kannatlikult töötada oma arengu huvides;

4) suudab tegutseda muusikavaldkonnas nii üksikisikuna kui kollektiivis; on võimeline jätkama muusikaõpinguid järgmises haridusastmes.

§ 4 Pädevused

(1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtushinnangutel põhinev suutlikkus muusikavaldkonnas tulemuslikult toimida. Õppekava ning õpetuse ja kasvatuse kaudu loob kool tingimused õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

(2)   Muusikalise põhihariduse üldpädevused on:

1) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda, planeerida õppimise protsessi ja seda jälgida; suutlikkus mõista, et õppimine on tema enda tegevuse tulemus;

2) suhtlemispädevus – võime töötada erinevates kollektiivides, aktsepteerida inimestevahelisi erinevusi ja nendega arvestada;

3) ettevõtlikkuspädevus – püstitada eesmärke, võtta initsiatiivi.

(3) Muusikavaldkonna pädevused on:

1) suutlikkus mõista muusikakultuuri erinevaid nähtusi, tunda ja teada muusikaajaloo tähtteoseid;

2) oma põhipilli mänguoskuse omandamine põhihariduse õppekavas ettenähtud tasemel;

3) suutlikkus kriitiliselt hinnata oma pillimänguoskuse taset, selle kõlakvaliteeti ja esteetilist mõju kuulajatele;

4) muusikateoreetiliste teadmiste omandamine õppekavas ettenähtud mahus ja tasemel.

             

§ 5 Pädevused kooliastmeti

Eelpädevused

*rütmitaju

*muusikaline mälu

*muusikaline kuulmine

*häälejuhtimisoskus

(1) Algastme pädevused

Õppur:

*on omandanud esmased pillimänguvõtted

*on omandanud esmased rühmatöö oskused

* mõistab iseseisva töö tähtsust

* omab esinemiskultuuri kogemust

* oskab end muusikaliselt väljendada

* on omandanud algteadmised noodikirjast

(2) Noorema astme pädevused

Õppur:

* on omandanud põhilised pillimänguvõtted

* on omandanud koosmänguks vajalikud mängu- ja noodilugemisoskused

* oskab seostada omandatud muusikateoreetilisi teadmisi praktilise pillimänguga

* on võimeline esinema solistina ja kollektiivi liikmena

* oskab harjutada eesmärgistatult

* on arenenud sisemise kuulmise oskus

(3) Vanema astme pädevused:

 Õppur:

* on omandanud muusika esitamiseks ja koosmusitseerimiseks vajaliku pillimänguoskuse, mis võimaldab jätkata muusikaõpinguid

* on õppinud  muusikat lugema, kirjutama, kuulama ja tundma tasemel, mis võimaldab jätkata muusikaõpinguid

* omab  arenenud loomingulist mõtlemist

* omab  muusikalist eneseväljendus- ja esinemisoskust

* oskab teadlikult jälgida ja teadvustada endale oma nõrkusi ja tugevusi

* oskab iseseisvalt töötada

* on omandanud kollektiivis töötamise oskuse

* oskab eristada erinevate ajastute muusikat.

Õppuri oskused ja teadmised, mille alusel toimub õppuri üleviimine ühest astmest teise ning õppekava lõpetamine on määratletud  põhihariduse õppekava juurde kuuluvate erinevate huvialade ainekavadega.

 

2. jagu

Õpi-ja õpetamiskäsitus ning õpikeskkond

§ 6 Õpi- ja õpetamiskäsitus

(1)  Õppekava arvestab õppimise kui aktiivse ja eesmärgistatud elukestva protsessiga, kus lisaks õppuri isiklikele omadustele ja  motivatsioonile on suur roll ka õpikeskkonnal.

(2) Õppekava mõistab õpetamist kui õpikeskkonna organiseerimist viisil, mis arvestab ümbritseva sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, õppuri varasemate teadmiste ja oskustega.

(3) Õppekava seab õppuri ette tema arengule vastavad, kuid pingutust nõudvad ülesanded, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

On tähtis, et õppur õpib teadlikult jälgima ja teadvustama endale oma nõrkusi ja tugevusi.

(4) Õppetegevuse kavandamisel ja läbiviimisel võetakse arvesse õppuri võimeid.

ning püütakse teda suunata aktiivsele ja eesmärgistatud õpiprotsessile.

(5) Õpetuse ülesanne on suunata õppurit pikaaegsele, järjepidevale, sihiteadlikule ja kannatlikule tööle nii üksikisiku kui rühma liikmena.

(6) Kuna muusika õppimine on seotud vastastikuse suhtlemisega, liitub see olulisel määral selle konkreetse sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, kus see toimub.

 

§ 7 Õpikeskkond

(1) Kuna õpitulemuse määrab suurel määral õppija ise, peab õpikeskkond andma õppijale võimaluse seada oma eesmärgid, omandada iseseisva töötamise oskus ning oskuse töötada kollektiivis.

(2) Kõige olulisem on õppuri ja õpetaja vaheline suhtlemine ning erinevate õppimis-, töötamis- ja hinnangusüsteemide arvestamine.

(3) Eesmärgiks peab olema avatud, julgustav ja positiivne õpikeskkond. See  võimaldab õppuri suhtlemisoskuse, algatusvõime ja sihikindluse arendamist. See innustab õppurit aktiivsusele, loovusele, iseseisvale mõtlemisele ja lisab õpimotivatsiooni. Õnnestumise kogemused, mis muusikahariduses on pikaajalise sihikindla  töötamise tulemuseks, kasvatavad õppuri usku oma võimetesse.

(4) Õpikeskkond peab olema selline, et õppijal on võimalik oma annete ja omandatavate muusikaliste väljendusvahendite  eesmärgipärane ning mitmekülgne arendamine.

 

3. jagu

Õpetuse eesmärgid, maht ja sisu

§ 8 Õpetuse eesmärgid

(1) Muusikalise põhihariduse eesmärgiks on, et õppur:
* omandab muusika esitamiseks ja koosmusitseerimiseks vajaliku pillimänguoskuse, mis võimaldab õpingute jätkamise kutse omandamiseks

*õpib muusikat lugema, kirjutama, kuulama ja tundma tasemel, mis võimaldab õpingute jätkamise kutse omandamiseks

* arendab muusikalist eneseväljendus- ja esinemisoskust

*omandab iseseisva töö oskuse

*omandab kollektiivis töötamise oskuse.

(2) Õpetuse keskne sisu

Pilli- ja koosmänguõpetuse keskseks sisuks  on põhipilli põhiliste mängutehnikate ja repertuaari omandamine ning koosmänguoskuste kujundamine.

Muusika tugiained peavad andma muusika lugemis- ja kirjutamisoskuse ning teadmised muusikaajaloo ja eri stiilide kohta.

Võimalikud lisaained peavad toetama õppuri muusikalist arengut.

§ 9. Õpetuse maht ja sisu

(1) Õpetuse maht

1.1. Muusikaline põhiharidus on eelkõige mõeldud kooliealistele lastele.

1.2. Muusikalise põhihariduse moodustab erinev õppetundide arv, sealhulgas 490 tundi huviala, 490 tundi solfedžot, 140 tundi muusikalugu (alates 4. klassist), kooli võimalusi ja õpilase soove arvestades ansamblitunde alates 1. klassist 1 tund nädalas ja lisapill 0,5/1,0 tundi nädalas

1.3. Muusikalise põhihariduse struktuur:

Pilliõpe  490 tundi seitsme õppeaasta jooksul, koosmusitseerimine ja lisaaine vastavalt kooli võimalustele ja õpilase soovile

Teoreetilised tugiained 595 tundi, sealhulgas I-VII klass solfedžo 490 tundi, muusikalugu IV-VII klass 140 tundi

Lisaaineid õpetatakse vastavalt õppuri soovile ja kooli võimalustele.

Koosmusitseerimine toimub kogu õpingute aja jooksul alates sellest ajast kui õppuri mänguoskus seda võimaldab ja vastavalt kooli võimalustele (võimalusel alates esimesest õppeaastast 0,5 kuni üks õppetund nädalas).

1.4. Õppekava võimaldab vastava tasemega pedagoogide olemasolul muusikalise põhiastme lõpetanud andekatele õpilastel jätkata õpinguid lisaastmes kuni käsiloleva üldhariduskooli astme lõpetamiseni.

Tundide maht lisaastmes/lisa-aastatel (4 lisa-aasta jooksul kokku kuni 280 tundi):

pilliõpe ja koosmusitseerimine: kuni 280 tundi

rühmatugiaine: 35-70 tundi õppeaastas (eeldab õpingute jätkamist kõrgema astme muusikaõppeasutuses).

(2)  Oskused ja teadmised, mille alusel toimub õppuri üleviimine ühest astmest teise ning õppekava lõpetamine, on määratletud  õppekava juurde kuuluvate erinevate huvialade ainekavadega.

 

4. jagu

Õppekorraldus

 

§ 10. Muusikalise põhihariduse korraldamine

(1) Muusikalise põhihariduse korraldamise aluseks on kooli õppekava.

(2)  Muusikalise põhihariduse  korraldamisel võetakse arvesse muusikaalase professionaalse eelõppe poolt esitatavad nõuded.

(3) Õpetuse põhitegevused on pillimäng, laulmine, muusikalise kirjaoskuse arendamine, muusikakultuuri ja muusikastiilide tundmaõppimine.

(4) Muusikaline põhiharidus jaguneb astmeteks: I, II ja III aste.

(5) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

(6) Õppeaasta algab 1. septembril. 
(7) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, trimester ja poolaasta. 
(8) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). 
(9) Õppurite nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.
(10) Tunni pikkus on 45 minutit.

§ 11 Lõputunnistuse sisu

(1) Õppeaasta tunnistus on dokument, mille kaudu kool teavitab õppurit ja vanemat õppuri edasijõudmisest. Tunnistusele kantakse järgmised andmed:
* kooli nimetus ja õppeaasta number;
* õppuri ees- ja perenimi;
* õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud;
* käitumise ja hoolsuse hinded;
* andmed tasemeeksamite kohta ja järgmisse astmesse üleviimise kohta.

1.1. Tunnistuse sissekanded kinnitatakse kooli direktori ja pilliõpetaja allkirjade ning kooli pitsatiga.

(2) Lõputunnistus
2.1. Lõputunnistus on ametlik dokument, kus arvestatakse õppekavas toodud nõudmistega.
2.2. Tunnistus sisaldab:
* õppeasutuse nimi
* õppekava nimetus
* õppuri nimi ja isikukood
* õpingute aeg
* pilli (huviala) lõpueksami toimumise aeg, tundide maht, hinne  ja vastavus õppekava lisana kinnitatud ainekava nõuetele
*  muusika põhialuste lõpueksami toimumise aeg, hinne ja vastavus raamõppekava lisana kinnitatud ainekava nõuetele
* muud võimalikud eksamid
* EV Haridus-ja teadusministeeriumi poolt antud koolitusloa andmed
* seadusandlus, millele õpetus tugines
* hinnete skaala.

 

5. jagu

Õppesisu

 

§ 12 Õppesisuks on:

(1) Eelõppes:

1. Suunatakse lapsi mängult õppimisele;

2. Selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige huviala valikule.

(2) Põhiõppesse võetakse õppurid vastu muusikaliste katsete alusel. Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon. Kadrina Kunstidekoolis kuulub vastuvõtukomisjoni vähemalt 3 õpetajat.  Vastuvõtutingimused ja kord on kehtestatud vastuvõtueeskirjadega.

Põhihuviõppes toimub:

• õppurite pillimänguoskuse kavakindel arendamine;
• loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide tundmaõppimine;
• tehniliste oskuste arendamine;
• ettevalmistus professionaalse muusikahariduse omandamiseks kõrgema astme koolis.

Muusikaosakonna vanema astme lõpetamisel antakse õppurile põhikooli lõputunnistus.

(3) Lisa-aastad on õppurile, kes

• on edukalt läbinud põhihuviõppe;
•  omab eeldusi muusikaliseks tegevuseks ning on orienteeritud professionaalse muusikahariduse omandamisele;
• vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutse omandamiseks.

      (4) Õppeainete loend

	Eel-kool								Lisa-aastad
Õppeained	1 õa	I õa	II õa	III õa	IV õa	V õa	VI õa	VII õa	I-IV õa
Põhipill                 490+70		2	2	2	2	2	2	2	2
Solfedžo                                490+105                595	2	2	2	2	2	2	2	2	1
Muusikalugu              140					1	1	1	1
Koosmusitseeerimine ** 245			1	1	1	1	1	1	1
Individuaalne lisaaine ** 210	1*			0,5-1	0,5-1	0,5-1	0,5-1	0,5-1
Õppetundide maht õppeaastas	70	140	140	140 175 192,5	175 210 227,5	175 210 227,5	175 210 227,5	175 210 227,5	140 + 140

Kogumaht: 1 505 (eelkool – 1 aasta kuni lisa-aastad – 4 õppeaastat); põhiõppe õppeainete kogumaht 1 295 (arvestatud ka 1 tund koosmusitseerimist)

Põhiõpe – 2 põhipillitundi, 2 solfedžotundi ja 1 muusikalootund nädalas =

1 120 tundi kokku

*Finantseeritakse isemajandavatel alustel.

** Lisaaineid õpetatakse vastavalt õppuri soovile ja kooli võimalustele.

1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.

2. Lisaained määratakse lähtuvalt õppuri isikupärast ning kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, st need pole kohustuslikud.

3. Kõikide pillide tehniline arvestus viiakse läbi kaks korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal (igas trimestris üks kord).

4. Eksamid on noorema astme ja vanema astme lõpetamisel järgmiselt:

• noorema astme lõpetamisel tasemetöö/eksam solfedžos ja põhipillis;
• vanema astme lõpetamisel lõpueksamid põhipillis ja solfedžos.

(4) Ühe õpilase lisaainete tundide arv ei tohi ületada 1 nädalatundi. Erandeid võib vastavalt kooli võimalustele teha väga heade eeldustega õpilastele.

(5) Individuaalne lisaaine

• Kõigi huvialade õppuritel on võimalus alates 3. õppeaastast õppida individuaalset lisaainet;
• lisaainete õppimise eest ei nõuta lisaõppetasu;
• õppur võib õppenõukogu otsuse alusel ja tema individuaalset eripära ning soove arvestades minna põhikoolist üle vabaõppesse.

(6) Vaba õppekavaga õpe/vabaõpe

• Vabaõppesse võetakse õppureid õppenõukogu otsusega vabade kohtade olemasolul vanema avalduse alusel;
• õpitakse ainult pilli või/ja osaletakse koosmusitseerimise või solfedžo huviala tundides 1-2 õppetundi nädalas;
• õppuritele ei väljastata lõputunnistust, vaid tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg, läbitud huviala(d), nende maht ja hinnang teadmiste tasemele;
• arvestuslik ettemängimine toimub 2 korda õppeaastas, kus õppur esitab vähemalt 2 pala vabalt valitud žanris;
• vabaõppes õppiva õppuri puhul arvestatakse individuaalõppekava koostamisel tema individuaalset eripära; tema tase peaks vastama samale tasemele kui põhiõppe õppuritel, eeldades, et õppuri huvi õpitava vastu on suur ja ta töötab intensiivsemalt;
• vabaõppes on võimalik õppida 1-7 aastat.

(7) Õppeainete loend

Õppeained	I õa	II õa	III õa	IV õa	V õa	VI õa	VII õa
Põhipill/aine või	1	1	1	1	1	1	1
solfedžo	2	2	2	2	2	2	2
Õppetundide arv õppeaastas	35-70	35-70	35-70	35-70	35-70	35-70	35-70

Pop-jazz osakond (töötab alates 2003/pop-jazzlaul; 03.11.2008/löökpillid;)

Löökpillid (trummid, ksülofon, marimba). Õppeaeg kuni 4 õppeaastat, 1 õppetund nädalas, 35 õppetundi õppeaastas

Laul, õppeaeg 1-7 aastat, 1 õppetund nädalas, 35 õppetundi õppeaastas.

Solfedžo – õppeaeg vastavalt õppuri soovile

Õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust. Vabaõppes võib õppida mitut huviala (kas korraga või erinevatel õppeaastatel).

6. jagu

Hindamine

 

(1) Õppurite hindamine toimub viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea";

hinne "4" on "hea", hinne "3" on "rahuldav", hinne "2 " on "puudulik" ja hinne "1" on "nõrk". Käitumist hinnatakse hinnangutega „meeldiv“, „rahuldav“, „mitterahuldav“; hoolsuse hindamine toimub viiepallisüsteemis.

(2) Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppur õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppuri oskusest õppida. Õppur peab arvestama õpitu elluviimise põhimõtet, teadlikkuse, süstemaatilisuse, järjepidevuse printsiipi. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja, looja, innustaja. Ta peab õppuri juures arvestama individuaalsuse, ea- ja jõukohasuse, näitlikkuse, lihtsamalt keerulisemale ülemineku põhimõtteid, õppuri kontsentreerumisoskust, jälgima puhkepauside pidamise ja üleõppimisega seotud printsiipe.

(3) Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õppur peab teadma, mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhimõtted on ära toodud “Kadrina Kunstidekooli hindamisjuhendis” .

(4) Hindamise põhieesmärgid on:

• motiveerida õppurit sihikindlamalt õppima ja oma huvialaga tegelema;
• anda teavet õppimise käigust õppurile, õpetajale, kooli direktorile, vanematele;
• määratleda õppurite individuaalsed õpitulemused.

(5) Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja numbriline (hinne), kusjuures Kadrina Kunstidekoolis rakendatakse 5-pallist numbrilist hindamissüsteemi:

• protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine);
• arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (avalik ja arvestuslik kontsert, eksam);
• õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta;
• koolis rakendatav hindamissüsteem sisaldab positiivseid ja negatiivseid hindeid, kuid õppuri üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;

koolivälise arvestusliku hindamise ühe vormina kasutame üleriigiliste ja regionaalsete konkursside, ülevaatuste ja kohalikes kultuuri- ja haridusasutuses toimunud esinemiste tulemusi.