Kinnitatud  26. augustil 2013. a.

Eve Vunk

direktor

KADRINA KUNSTIDEKOOLI

MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEKAVA

 

ÜLDSÄTTED

 

§ 1  Reguleerimisala ja ülesehitus

  1. Kadrina Kunstidekooli (edaspidi kooli) õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö ja kus arvestatakse kooli omapära.

  2. Muusikalise põhihariduse õppekava loob eeldused isiksuse muusikakultuurilise aluse ning tervikliku maailmapildi kujunemiseks ja eluegseks muusikaharrastuseks ning annab vajaliku ettevalmistuse muusikaõpingute jätkamiseks kutsekesk- või kõrghariduse astmes.

  3. Kooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta.

  4. Õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse ainekavad.

  5. Õppekava kinnitab direktor oma käskkirjaga.

      

1. jagu

ÜLDOSA

 

Alusväärtused ning muusikalise põhihariduse ülesanded

 

§ 2 Alusväärtused

Muusikalise põhihariduse alusväärtusteks on humanism, demokraatia ja sotsiaalse ning kultuurikeskkonna jätkusuutlik areng ning rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja edasiarendamine, seda eriti pillimängu valdkonnas.

 

§ 3  Muusikalise põhihariduse  ülesanded

Muusikalise põhihariduse ülesanne on toetada õppuri muusikaalast arengut ja tema isiksuse kujunemist nii, et õppur:

1) usub endasse ja on tuleviku suhtes optimistlik;

2) kujundab oma ideaale, püstitab endale lühi- ja pikemaajalisi eesmärke muusika valdkonnas, tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;

3)  suudab sihiteadlikult ja kannatlikult töötada oma arengu huvides;

4) suudab tegutseda muusikavaldkonnas nii üksikisikuna kui kollektiivis; on võimeline jätkama muusikaõpinguid järgmises haridusastmes.

 

§ 4 Pädevused

(1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtushinnangutel põhinev suutlikkus muusikavaldkonnas tulemuslikult toimida. Õppekava ning õpetuse ja kasvatuse kaudu loob kool tingimused õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

(2)   Muusikalise põhihariduse üldpädevused on:

1) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda, planeerida õppimise protsessi ja seda jälgida; suutlikkus mõista, et õppimine on tema enda tegevuse tulemus;

2) suhtlemispädevus – võime töötada erinevates kollektiivides, aktsepteerida inimestevahelisi erinevusi ja nendega arvestada;

3) ettevõtlikkuspädevus – püstitada eesmärke, võtta initsiatiivi.

(3) Muusikavaldkonna pädevused on:

1) suutlikkus mõista muusikakultuuri erinevaid nähtusi, tunda ja teada muusikaajaloo tähtteoseid;

2) oma põhipilli mänguoskuse omandamine põhihariduse õppekavas ettenähtud tasemel;

3) suutlikkus kriitiliselt hinnata oma pillimänguoskuse taset, selle kõlakvaliteeti ja esteetilist mõju kuulajatele;

4) muusikateoreetiliste teadmiste omandamine õppekavas ettenähtud mahus ja tasemel.

             

§ 5 Pädevused kooliastmeti

Eelpädevused

*rütmitaju

*muusikaline mälu

*muusikaline kuulmine

*häälejuhtimisoskus

(1) Algastme pädevused

Õppur:

*on omandanud esmased pillimänguvõtted

*on omandanud esmased rühmatöö oskused

* mõistab iseseisva töö tähtsust

* omab esinemiskultuuri kogemust

* oskab end muusikaliselt väljendada

* on omandanud algteadmised noodikirjast

(2) Noorema astme pädevused

Õppur:

* on omandanud põhilised pillimänguvõtted

* on omandanud koosmänguks vajalikud mängu- ja noodilugemisoskused

* oskab seostada omandatud muusikateoreetilisi teadmisi praktilise pillimänguga

* on võimeline esinema solistina ja kollektiivi liikmena

* oskab harjutada eesmärgistatult

* on arenenud sisemise kuulmise oskus

(3) Vanema astme pädevused:

 Õppur:

* on omandanud muusika esitamiseks ja koosmusitseerimiseks vajaliku pillimänguoskuse, mis võimaldab jätkata muusikaõpinguid

* on õppinud  muusikat lugema, kirjutama, kuulama ja tundma tasemel, mis võimaldab jätkata muusikaõpinguid

* omab  arenenud loomingulist mõtlemist

* omab  muusikalist eneseväljendus- ja esinemisoskust

* oskab teadlikult jälgida ja teadvustada endale oma nõrkusi ja tugevusi

* oskab iseseisvalt töötada

* on omandanud kollektiivis töötamise oskuse

* oskab eristada erinevate ajastute muusikat.

Õppuri oskused ja teadmised, mille alusel toimub õppuri üleviimine ühest astmest teise ning õppekava lõpetamine on määratletud  põhihariduse õppekava juurde kuuluvate erinevate huvialade ainekavadega.

 

2. jagu

Õpi-ja õpetamiskäsitus ning õpikeskkond

 

§ 6 Õpi- ja õpetamiskäsitus

(1)  Õppekava arvestab õppimise kui aktiivse ja eesmärgistatud elukestva protsessiga,

kus lisaks õppuri isiklikele omadustele ja  motivatsioonile on suur roll ka õpikeskkonnal.

(2) Õppekava mõistab õpetamist kui õpikeskkonna organiseerimist viisil, mis arvestab ümbritseva sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, õppuri varasemate teadmiste ja oskustega.

(3) Õppekava seab õppuri ette tema arengule vastavad, kuid pingutust nõudvad ülesanded, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

On tähtis, et õppur õpib teadlikult jälgima ja teadvustama endale oma nõrkusi ja tugevusi.

(4) Õppetegevuse kavandamisel ja läbiviimisel võetakse arvesse õppuri võimeid

ning püütakse teda suunata aktiivsele ja eesmärgistatud õpiprotsessile.

(5) Õpetuse ülesanne on suunata õppurit pikaaegsele, järjepidevale, sihiteadlikule ja kannatlikule tööle nii üksikisiku kui rühma liikmena.

(6) Kuna muusika õppimine on seotud vastastikuse suhtlemisega, liitub see olulisel määral selle konkreetse sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, kus see toimub.

 

§ 7 Õpikeskkond

(1) Kuna õpitulemuse määrab suurel määral õppija ise, peab õpikeskkond andma õppijale võimaluse seada oma eesmärgid, omandada iseseisva töötamise oskus ning oskuse töötada kollektiivis.

(2) Kõige olulisem on õppuri ja õpetaja vaheline suhtlemine ning erinevate õppimis-, töötamis- ja hinnangusüsteemide arvestamine.

(3) Eesmärgiks peab olema avatud, julgustav ja positiivne õpikeskkond. See  võimaldab õppuri suhtlemisoskuse, algatusvõime ja sihikindluse arendamist. See innustab õppurit aktiivsusele, loovusele, iseseisvale mõtlemisele ja lisab õpimotivatsiooni. Õnnestumise kogemused, mis muusikahariduses on pikaajalise sihikindla  töötamise tulemuseks, kasvatavad õppuri usku oma võimetesse.

(4) Õpikeskkond peab olema selline, et õppijal on võimalik oma annete ja omandatavate muusikaliste väljendusvahendite  eesmärgipärane ning mitmekülgne arendamine.

 

3. jagu

Õpetuse eesmärgid, maht ja sisu

 

§ 8 Õpetuse eesmärgid

(1) Muusikalise põhihariduse eesmärgiks on, et õppur:
* omandab muusika esitamiseks ja koosmusitseerimiseks vajaliku pillimänguoskuse, mis võimaldab õpingute jätkamise kutse omandamiseks

*õpib muusikat lugema, kirjutama, kuulama ja tundma tasemel, mis võimaldab õpingute jätkamise kutse omandamiseks

* arendab muusikalist eneseväljendus- ja esinemisoskust

*omandab iseseisva töö oskuse

*omandab kollektiivis töötamise oskuse.

(2) Õpetuse keskne sisu

Pilli- ja koosmänguõpetuse keskseks sisuks  on põhipilli põhiliste mängutehnikate ja repertuaari omandamine ning koosmänguoskuste kujundamine.

Muusika tugiained peavad andma muusika lugemis- ja kirjutamisoskuse ning teadmised muusikaajaloo ja eri stiilide kohta.

Võimalikud lisaained peavad toetama õppuri muusikalist arengut.

 

§ 9. Õpetuse maht ja sisu

(1) Õpetuse maht

1.1. Muusikaline põhiharidus on eelkõige mõeldud kooliealistele lastele.

1.2. Muusikalise põhihariduse maht on kokku 1 295 tundi.

1.3. Muusikalise põhihariduse struktuur:

Pilliõpe  ja koosmusitseerimine 665 tundi

Teoreetilised tugiained 630 tundi

Lisaaineid õpetatakse vastavalt õppuri soovile ja kooli võimalustele.

Koosmusitseerimine toimub kogu õpingute aja jooksul alates sellest ajast kui õppuri mänguoskus seda võimaldab ja vastavalt kooli võimalustele (võimalusel alates kolmandast õppeaastast).

1.4. Õppekava võimaldab vastava tasemega pedagoogide olemasolul muusikalise põhiastme lõpetanud andekatele õpilastel jätkata õpinguid lisaastmes kuni käsiloleva üldhariduskooli astme lõpetamiseni.

Tundide maht lisaastmes (2 lisa-aasta jooksul kokku 280 tundi):

pilliõpe ja koosmusitseerimine: 210 tundi

rühmatugiaine: 70 tundi.

(2)  Oskused ja teadmised, mille alusel toimub õppuri üleviimine ühest astmest teise ning õppekava lõpetamine, on määratletud  õppekava juurde kuuluvate erinevate huvialade ainekavadega.

 

4. jagu

Õppekorraldus

 

§ 10. Muusikalise põhihariduse korraldamine

(1) Muusikalise põhihariduse korraldamise aluseks on kooli õppekava.

(2)  Muusikalise põhihariduse  korraldamisel võetakse arvesse muusikaalase ametikoolituse ja tööelu poolt esitatavad nõuded.

(3) Õpetuse põhitegevused on pillimäng, laulmine, muusikalise kirjaoskuse arendamine, muusikakultuuri ja muusikastiilide tundmaõppimine.

(4) Muusikaline põhiharidus jaguneb astmeteks: I, II ja III aste.

(5) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. (6) Õppeaasta algab 1. septembril.
(7) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, trimester ja poolaasta.
(8) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).
(9) Õppurite nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.
(10) Tunni pikkus on 45 minutit.

§ 11 Lõputunnistuse sisu

(1) Õppeaasta tunnistus on dokument, mille kaudu kool teavitab õppurit ja vanemat õppuri edasijõudmisest. Tunnistusele kantakse järgmised andmed:
* kooli nimetus ja õppeaasta number;
* õppuri ees- ja perenimi;
* õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud;
* käitumise ja hoolsuse hinded;
* andmed tasemeeksamite kohta ja järgmisse astmesse üleviimise kohta.

1.1. Tunnistuse sissekanded kinnitatakse kooli direktori ja pilliõpetaja allkirjade ning kooli pitsatiga.

(2) Lõputunnistus
2.1. Lõputunnistus on ametlik dokument, kus arvestatakse õppekavas toodud nõudmistega.
2.2. Tunnistus sisaldab:
* õppeasutuse nimi
* õppekava nimetus
* õppuri nimi ja isikukood
* õpingute aeg
* pilli (huviala) lõpueksami toimumise aeg, tundide maht, hinne  ja vastavus õppekava lisana kinnitatud ainekava nõuetele
*  muusika põhialuste lõpueksami toimumise aeg, hinne ja vastavus raamõppekava lisana kinnitatud ainekava nõuetele
* muud võimalikud eksamid
* EV Haridus-ja teadusministeeriumi poolt antud koolitusloa andmed
* seadusandlus, millele õpetus tugines
* hinnete skaala.

 

5. jagu

Õppesisu

 

§ 12 Õppesisuks on:

(1) Eelkoolis:

1. Suunatakse lapsi mängult õppimisele;

2. Selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige huviala valikule.

(2) Põhikooli võetakse õppurid vastu muusikaliste katsete alusel. Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon. Kadrina Kunstidekoolis kuulub vastuvõtukomisjoni vähemalt 3 õpetajat.  Vastuvõtutingimused ja kord on kehtestatud vastuvõtueeskirjadega.

Põhikoolis toimub:

Muusikaosakonna vanema astme lõpetamisel antakse õppurile põhikooli lõputunnistus.

(3) Lisa-aastad on õppurile, kes

      (4) Õppeainete loend

 

Eel-kool

 

 

 

 

 

 

 

Lisa-aastad

Õppeained

I õa

I õa

II õa

III õa

IV õa

V õa

VI õa

VII õa

I-II õa

Põhipill                 490+70

 

2

2

2

2

2

2

2

2

Solfedžo                                490+105                595

2

2

2

2

2

2

2

2

1

Muusikalugu              140

 

 

 

 

1

1

1

1

 

Koosmusitseeerimine ** 210

 

 

 

1

1

1

1

1

1

Individuaalne lisaaine ** 210

1*

 

 

0,5-1

0,5-1

0,5-1

0,5-1

0,5-1

 

Õppetundide maht õppeaastas

70

140

140

140

175

192,5

175

210

227,5

175

210

227,5

175

210

227,5

175

210

227,5

140 +

140

Kogumaht: 1 505 (eelkool – 1 aasta kuni lisa-aastad – 1 õppeaasta); põhiõppe õppeainete kogumaht 1 295 (arvestatud ka 1 tund koosmusitseerimist)

Põhiõpe – 2 põhipillitundi, 2 solfedžotundi ja 1 muusikalootund nädalas =

1 120 tundi kokku

*Finantseeritakse isemajandavatel alustel.

** Lisaaineid õpetatakse vastavalt õppuri soovile ja kooli võimalustele.

1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.

2. Lisaained määratakse lähtuvalt õppuri isikupärast ning kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, st need pole kohustuslikud.

3. Kõikide pillide tehniline arvestus viiakse läbi kaks korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal.

4. Eksamid on noorema astme ja vanema astme lõpetamisel järgmiselt:

(4) Ühe õpilase lisaainete tundide arv ei tohi ületada 1 nädalatundi. Erandeid võib vastavalt kooli võimalustele teha väga heade eeldustega õpilastele.

(5) Individuaalne lisaaine

(6) Vaba õppekavaga õpe/vabaõpe

(7) Õppeainete loend

 

 

 

 

 

 

 

 

Õppeained

I õa

II õa

III õa

IV õa

V õa

VI õa

VII õa

Põhipill/aine või

1

1

1

1

1

1

1

solfedžo

2

2

2

2

2

2

2

Õppetundide arv õppeaastas

35-70

35-70

35-70

35-70

35-70

35-70

35-70

Pop-jazz osakond (töötab alates 2003/pop-jazzlaul; 03.11.2008/löökpillid;)

Löökpillid. Õppeaeg kuni 4 õppeaastat, 1 õppetund nädalas, 35 õppetundi õppeaastas

Laul, õppeaeg 1-7 aastat, 1 õppetund nädalas, 35 õppetundi õppeaastas.

Solfedžo – õppeaeg vastavalt õppuri soovile

Õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust. Vabaõppes võib õppida mitut huviala (kas korraga või erinevatel õppeaastatel).

6. jagu

Hindamine

 

(1) Õppurite hindamine toimub viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea";

hinne "4" on "hea", hinne "3" on "rahuldav", hinne "2 " on "puudulik" ja hinne "1" on "nõrk". Käitumist hinnatakse hinnangutega „meeldiv“, „rahuldav“, „mitterahuldav“; hoolsuse hindamine toimub viiepallisüsteemis.

(2) Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppur õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppuri oskusest õppida. Õppur peab arvestama õpitu elluviimise põhimõtet, teadlikkuse, süstemaatilisuse, järjepidevuse printsiipi. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja, looja, innustaja. Ta peab õppuri juures arvestama individuaalsuse, ea- ja jõukohasuse, näitlikkuse, lihtsamalt keerulisemale ülemineku põhimõtteid, õppuri kontsentreerumisoskust, jälgima puhkepauside pidamise ja üleõppimisega seotud printsiipe.

(3) Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õppur peab teadma, mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhimõtted on ära toodud “Kadrina Kunstidekooli hindamisjuhendis” .

(4) Hindamise põhieesmärgid on:

(5) Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja numbriline (hinne), kusjuures Kadrina Kunstidekoolis rakendatakse 5-pallist numbrilist hindamissüsteemi:

koolivälise arvestusliku hindamise ühe vormina kasutame üleriigiliste ja regionaalsete konkursside, ülevaatuste ja kohalikes kultuuri- ja haridusasutuses toimunud esinemiste tulemusi.