Kunstiosakonna õppekava

 

Kinnitatud õppenõukogus 4. juunil 2010

 

ÜLDSÄTTED

  1. Kadrina Kunstidekooli (edaspidi kooli) õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö ja kus arvestatakse kooli omapära.
  2. Kooli õppekava ainekavades esitatud nõuded tagavad eelhariduse üleminekuks kutseharidusele.
  3. Kooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta.
  4. Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

I ÜLDOSA

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

Kooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse kunstihariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ning kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.

Kooli ülesandeks on püsida areneva huvikoolina Eesti kultuurimaastikul ja olla kohaliku kunstielu keskuseks; igakülgselt harmoonilise inimese arendamine, lisaks professionaalsetele omadustele eetiliste ja esteetiliste omaduste kasvatamine lastes.

Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:

II ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

  1. Võrdne võimalus kunstialase eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab andekatele õppuritele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest koolist teise üleminekuks.
  2. Ainekavades on võimalik valida sobivate kunstiteoste vahel, ainekavad annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.
  3. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse ealisi ja individuaalseid iseärasusi.
  4. Koolielu reegleid kujundavad õppurid, pedagoogid ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õppurit oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama oma isikupära.

III SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL

  1. Kunstiainete õppes on õppeained (joonistamine, vormiõpetus (skulptuur), kompositsioon, maalimine, kunstiajalugu) omavahel tihedalt seotud ning õppuri areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest. Pedagoogide ülesandeks on leida ja välja kujundada professionaalseks õppeks võimelised õppurid ja õppekava tervikliku täitmise korral suunata nad sobivale erialale.

IV ÕPPEPROTSESS

  1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppur õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppuri oskusest õppida. Õppur peab arvestama õpitu elluviimise põhimõtet, teadlikkuse, süstemaatilisuse, järjepidevuse printsiipi. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja, looja, innustaja. Ta peab õppuri juures arvestama individuaalsuse, ea- ja jõukohasuse, näitlikkuse, lihtsamalt keerulisemale ülemineku põhimõtteid, õppuri kontsentreerumisoskust, jälgima puhkepauside pidamise ja üleõppimisega seotud printsiipe.
  2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õppur peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhimõtted Kadrina Kunstidekoolis on välja töötatud juhend “Õppurite hindamise kord” .
  3. Hindamise põhieesmärgid on:
    • motiveerida õppurit sihikindlamalt õppima;
    • anda teavet õppimise käigust õppuritele, õpetajale, kooli direktorile, lapsevanematele;
    • määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.
  4. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) või numbriline (hinne). Kadrina Kunstidekoolis rakendatakse 5-pallist numbrilist hindamissüsteemi:
    • protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine);
    • arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (näitused);
    • õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta;
    • koolis rakendatav hindamissüsteem sisaldab positiivseid ja negatiivseid hindeid, kuid õppuri üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;
    • koolivälise arvestusliku hindamise ühe vormina kasutame üleriigiliste ja regionaalsete konkursside, ülevaatuste ja kohalikes kultuuri- ja haridusasutuses toimunud näituste tulemusi.

V ÕPPEKORRALDUS

Õppeprotsess astmeti:

eelkool – 1-2 õppeaastat;

põhikool – noorem aste, 1.-2. õppeaastani; vanem aste 3.-5. õppeaastani;

lisa-aasta(d).

 

Õppeaasta kestab 35 õppenädalat.

 

Eelkoolis:

1.      Antakse lastele eakohast kunstiõpet;

2.      selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige huviala valikule.

 

Põhiõppesse võetakse õppurid vastu katsete alusel. Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon. Kadrina Kunstidekoolis kuulub vastuvõtukomisjoni vähemalt 3 õpetajat.  Vastuvõtutingimused ja kord on kehtestatud vastuvõtueeskirjadega.

 

Põhiõppes toimub:

-          õppurite kunstiliste oskuste kavakindel arendamine;

-          loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide tundmaõppimine;

-          tehniliste oskuste arendamine;

-          ettevalmistus professionaalse kunstihariduse omandamiseks.

 

Kunstiosakonna vanema astme lõpetamisel antakse õppurile põhikooli lõputunnistus.

 

Lisa-aastad on õppurile, kes

-          on edukalt läbinud põhikooli;

-           omab eeldusi kunstiliseks tegevuseks ning on orienteeritud professionaalse kunstihariduse omandamisele;

-          vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutseharidusele.

 

Huvialade loend kunstiosakonna põhiõppes

 

                                                Noorem aste             Vanem aste

 

Eel-kool

 

 

 

 

 

Lisa-aastad

Õppeained

I-II õa

I õa

II õa

III õa

IV õa

V õa

I-II õa

Joonistamine

2

2

2

2

2

2

2

Maalimine

2

2

2

2

2

2

2

Kompositsioon

 

1

1

1

1

1

2

Skulptuur-vormiõpetus

 

1

1

1

1

1

1

Kunstiajalugu

 

 

1

1

1

1

 

Õppepraktika

 

28

28

28

28

28

28

Maht õppeaastas

140

238

273

273

273

273

273

1.      Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.

2. V õppeaastal tehakse lõputöö ja antakse lõputunnistus, kus on ära toodud õppeaeg koolis, läbitud huvialad, õppetundide maht ja hinnang õppetööle.

3. Õppepraktikal süvendatakse õpitut eri miljöös: looduspildid, linn jne.

Vaba õppekavaga õpe (vabaõpe) on õppuritele,

-          Vabaõpe on soovi korral ettevalmistus põhikooli astumiseks;

-          kes soovivad õppida ainult 4 õppetundi nädalas põhikooli õppekavas õpetatavaid huvialasid;

-           õppuritele ei väljastata lõputunnistust, vaid tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg, läbitud huvialad, nende maht ja hinnang teadmiste tasemele;

-          vabaõppes õppiva õppuri puhul arvestatakse töökava koostamisel tema individuaalset eripära;

-          vabaõppes on võimalik õppida vastavalt õppuri soovile 1-7 aastat.

Üldkultuuri valdkonnas töötavad kunstiringid, mille ülesandeks on välja selgitada lapse eeldused asuda õppima põhiõppesse ja anda neile võimalus tegeleda kunsti huvialaga.

Kunstiringides käivate õppurite vanus: 7-17 aastat.

Kunstiringid töötavad eraldi algajatele ja edasijõudnutele. Õppur võib osaleda kunstiringis nii mitu aastat, kui soovib. Ainekava koostades arvestatakse õppurite iga ja läbitud õppeaastate arvu.

Edasijõudnute kunstiringis koostatakse ainekava igal õppeaastal õppurite individuaalset eripära arvestades vastavalt õppurite vanusele ja läbitud õppeaastate arvule.

 

Õppeained

 

 

 

 

 

 

I õa

II õa

III õa

IV õa

V õa

Joonistamine

2

2

2

2

2

Maalimine

1

1

1

1

1

Skulptuur

1

1

1

1

1

Maht õppetundides ühes õppeaastas

140

140

140

140

140

Ringid töötavad 35 nädalat.