Kadrina Kunstidekooli

SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD

 

  1. ÜLDSÄTTED 

 

Sisehindamise läbiviimise kord

  1. Sisehindamise läbiviimise kord koosneb järgmistest osadest
      • Üldsätted
      • Enesehindamise kord
      • Sisekontrolli kord
      • Lisad
  2. Sisehindamise kord sätestab õppe- ja kasvatustegevuse sisehindamise läbiviimise korra Kadrina Kunstidekoolis ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid.

 

Sisehindamise mõiste ja eesmärk

  1. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise analüüs ning tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.
  2. Sisehindamise eesmärk on:
      • huvihariduse kvaliteedi ja kooli arengu tagamine;
      • kooli tegevusest tagasiside saamine, tegevuse analüüsimine ja järelduste   tegemine;
      • õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkusele hinnangu andmine, järelduste tegemine ja parendusvõimaluste leidmine.
  3. Sisehindamine koosneb enesehindamisest ja sisekontrollist.
  4. Enesehindamist teostatakse terviklikult või üksikküsimustes.
  5. Sisekontrolli viiakse läbi üksikküsimustes.
  6. Sisehindamist teostab kooli direktor, kes võib vajadusel kaasata kooli töötajaid, hoolekogu liikmeid ja eksperte.
  7. Kooli direktor kinnitab käskkirjaga õppeaasta sisehindamise prioriteedid ja kava, lähtudes kooli arengukavast ning vajadustest.

 

  1. ENESEHINDAMISE KORD  

Enesehindamise läbiviimine

  1. Kooli enesehindamise läbiviimise aja ja küsimuste ringi määrab kooli direktor käskkirjaga hoolekogu ettepanekul, milles kinnitatakse enesehindamise kava, aruande esitamise kuupäev, määratakse enesehindamist teostavad isikud, kaasates vajadusel eksperte.
  2. Terviklikku enesehindamist teostatakse vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul.
  3. Enesehindamist üksikküsimustes teostatakse igal õppeaastal.
  4. Kooli terviklikul enesehindamisel lähtutakse kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidest (lisa 1).
  5. Enesehindamise osadeks on ka:
      • õppuri enesehindamine läbi arenguvestluse;
      • õpetaja enesehindamine läbi arenguvestluste;
      • õpetaja ja kontsertmeistri õppeaasta analüüs;
      • ringijuhi õppeaasta analüüs;
      • õppeasutuse kui kollektiivi enesehindamine
      • rahulolu-uuringud.
  6. Enesehindamisel kasutatakse järgmisi metoodikaid:
      • statistika ja finantsaruandluse, eksamite ja konkursitulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüs;
      • kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs;
      • vestlused pedagoogide, õppeasutuse teiste töötajate, hoolekogu liikmete, lastevanemate, õpilaste ning õppeasutuse pidajaga;
      • tundide, õppe- ja kasvatustegevuste ning ürituste, õppurite tööde vaatlemine;
      • personalile, õppuritele ja lastevanematele küsitluste korraldamine;
      • tutvumine kooli õpikeskkonna, õppevahendite ning inventariga;
      • enesehindamise läbiviija ei tee märkusi ega arvusta kooli või pedagoogi tööd kolleegide, õppurite ja lastevanemate juuresolekul.

Enesehindamise tulemuste esitamine

1.       Enesehindamise tulemused vormistatakse enesehindamise aruandena (lisa 2).

2.       Enesehindamise aruanne koosneb järgmistest osadest:

      • Sissejuhatus. Selles viidatakse enesehindamise alusele, iseloomustatakse lühidalt kooli; kirjeldatakse enesehindamise temaatikat, meetodeid; märgitakse ka ajavahemik ja enesehindamises osalejate nimed ning viidatakse eelmise enesehindamise toimumise ajale ja selles tuvastatud  olulistele aspektidele.
      • Analüüs. Selles kajastatakse kooli tugevaid ja parendamist vajavaid aspekte iga kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumi osas. Õigusaktides ja kooli tegevust reguleerivates kooli dokumentides sätestatu rikkumisel tuuakse välja akti või dokumendi nimetus koos kinnitamise ajaga ja viidatakse punktile, millest pole kinni peetud. Tugevate ja parendamist vajavate aspektide väljatoomisel ei viidata pedagoogidele nimeliselt.
      • Kokkuvõte. Selles esitatakse lühikokkuvõte ning üldised järeldused kooli juhtimise ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkuse kohta.
      • Ettepanekud. Selles tehakse ettepanekuid probleemide lahendamiseks kooli direktorile. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse konkreetsed tähtajad ja tähtaeg, millal esitatakse kirjalik ülevaade ettekirjutuste täitmisest. Suuremate puuduste korral teatatakse järelhindamise aeg.
  1. Enesehindamise teostaja koostab sisehindamise aruande kahe nädala jooksul sisehindamise lõpetamise päevast arvates.
  2. Enesehindamise aruandele kirjutavad alla kõik enesehindamises osalenud isikud ja kaasatud eksperdid.
  3. Enesehindamise aruande kinnitab kooli direktor käskkirjaga
  4. Enesehindamise aruanne arhiveeritakse vastavalt  kooli asjaajamiskorrale.
  5. Enesehindamise aruanne on avalik dokument, mis arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja kooli direktor informeerib sellest kooli hoolekogu.
  6. Enesehindamise tulemused on aluseks kooli tegevuse parendamiseks ning neid kasutatakse järjepidevalt arengukava korrigeerimisel.
  7. Enesehindamise käigus täidetakse enesehindamise märkmeleht (lisa 3). Täidetud märkmelehte ei vormistata dokumendina.

 

  1. SISEKONTROLLI KORD 

Sisekontrolli läbiviimine

  1. Sisekontroll tagab kooli õiguspärase tegevuse ning ressursside otstarbeka kasutamise.
  2. Sisekontroll on aluseks pedagoogide atesteerimisel ning võimaldab kindlaks teha täiendkoolitusvajadused.
  3. Sisekontrolli kaudu toimub koolis kavandatud tegevuste jälgimine ning sisekontroll on suunatud sellele, et tööprotsessis esinevad vead ei korduks ning kõrvalekalded saaksid koheselt korrigeeritud.
  4. Sisekontrolli teostab oma valdkonna eest vastutav isik.
  5. Sisekontrolli võtmealad on:
      • kooli õppekava
      • kooli direktori poolt kehtestatud korrad
      • kooli arengukava, õppeaasta üldtööplaan ja tegevuskava
      • õppeaasta prioriteetide täitmise tagamine
      • õppe- ja kasvatusprotsess, õppekorraldus ja meetodid
      • kooli personali  pädevusnõuded ja nende arendamine
      • projektitegevus
      • majandustegevus
  6. Sisekontrolli teostab oma valdkonna eest vastutav isik. Sisekontrolli peamised valdkonnad ja tegevused on esitatud lisas (lisa 4).
  7. Sisekontrolli tulemused esitatakse aruandena.
  8. Sisekontrolli aruandes ei kajastata avastatud puudusi kui need  likvideeritakse koheselt. 

 

  1. LISAD

1.       Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid

  1. Enesehindamise aruanne
  2. Enesehindamise märkmeleht
  3. Sisekontrolli peamised valdkonnad ja tegevused.