Meenutusi Comeniuse projekti ettevalmistavast lähetusest

Türgi Vabariiki Antalyasse jaanuaris 2013

 

Soov osaleda Comeniuse mitme osalejaga koostööprojektis on meie koolil ammu ja seekord algas töö partneritega kohtumisest ettevalmistaval lähetusel, kus töötasime projektiga My Digital Friends.

Kohtumine sai teoks Antalyas, Türgi Vabariigis Hanim Ömer Çağiran Īlkoğretim Okulu’s (alg- ja põhikoolis). Pean kohe ette ära ütlema, et vastuvõtt oli äärmiselt soe ja sõbralik, nagu türgi rahvale omane. Kõik on rõõmsad ja avalad, nii lapsed kui täiskasvanud. Õpetajatega pidime suuremalt jaolt suhtlema žestide ja ilmete keeles, sest inglise keelt kõik ei räägi. Aga nägin ka seda, milline võlujõud on sellel, kui püüad vähemalt elementaarsed väljendid võõrustaja keeles öelda. Nende näod lähevad veel rohkem naerule ja ilmed sõbralikumaks.

Lapsed on koolis äärmiselt vahvad – kuna kool on suur, kokku õpib seal kahes vahetuses 1600 õpilast, siis vahetunni ajal tekkis küll meeletult suure mesilastaru tunne. 800 last tormavad õue, mängivad erinevaid palli- ja liikumismänge, õpetajad aitavad seda kõike ohjata kas ise kaasa mängides või oma kohalolekuga. Kõik tunnevad ennast hästi vabalt. Aga tundide ajal valitses majas vaikus ja ega teisiti saagi, sest klassis on 40-45 õpilast ja seal juba õppimisest midagi välja ei tuleks, kui keegi segaks. Õppetund kestab 40 minutit. Koolipäev algab varakult, 6.50 hommikul. Koolibussid on liiklemisel abiks, sest linn on suur ja liiklus tihe, ühistranspordi osakaal selles linnajaos väike.

Kuna meie töögrupis lõi kaasa ka kooli nõustaja, siis nägin, kuidas ta pidi ennast jagama tavapärase koolitöö ja projektitöö vahel. Abivajajaid vahetundidel jagus, kohale oli kutsutud nii vanemaid kui õpetajaid koos nõustamist vajavate lastega. Koolis leidub ka meie mõistes tasandusklasse sügavamate vaimsete puuetega õpilaste jaoks, kus nägin toimetamas 3 õpetajat üheksa õpilasega.

Lähetuseks valmistudes töötasin läbi Elukestva Õppe Programmi dokumentatsiooni, tutvusin vastuvõtva organisatsiooni koduleheküljega ja suhtlesin kooli inglise keele õpetaja Nedim Delikaraga, kellega oleme juba varem kohtunud kahel korral Incekumis, Alanyas ja e-Twinningu projekti raames Londonis.

Tutvusin arutusele tuleva projekti olemasolevate materjalidega ja mõtlesin läbi, kuidas projekti muuta kaasahaaravamaks ja õpilaspärasemaks. Uuendasin Kadrina Kunstidekooli, Kadrina valda ja Eesti Vabariiki tutvustavad materjale, et neid esitleda külastatavas koolis.

Tutvustasin oma projektiga seonduvaid ideid Kadrina Kunstidekooli õpetajatele ja Kadrina valla ametnikele. Kuna projekti kohta olid teada vaid üldisemad ideed, siis arutasime koos Türgi kolleegidega, mida erinevate koolide õpilased omalt poolt võiksid projekti läbiviimisel ette võtta ja kuidas projekti ideed laiendada ja õpilasteni viia, et see kõiki kaasa lööma haaraks. Vestlesin projektist üldiselt ka Kadrina Huvikeskuse juhatajaga ja Kadrina Keskkooli õpetajatega, et ka neid projekti elluviimisel tegevusse kaasata.

Kuna kahjuks teised kutsutud eeldatavate partnerkoolide esindajad Poolast, Rumeeniast ja Ühendkuningriikidest Londonist ei saanud oma rahvusbüroolt ettevalmistaval lähetusel osalemiseks stipendiumi, osalesin projektikoosolekutel ainsa väliskülalisena. Teistelt partneritelt küsisime arvamusi e-maili teel. Kahjuks poldud meilidele vastamisel eriti aktiivsed, mis näitab, et rahvusvaheline koostöö pole lihtsate killast.

Nädal Antalyas oli väga tihe ja toimus põnev ideede genereerimine ja läbitöötamine igapäevastel projektikoosolekutel, kus osalesid ka vastuvõtva kooli inglise keele õpetaja Esra Süoğlu, kooli nõustaja Azime Ünal, informaatikaõpetaja Melike Nar ja juhtkonna liige Adnan Öztürk. Toimus kohtumine kooli direktori Osman Nuri Batmaziga, kes andis ülevaate kooli tegevusest, organisatsioonist ja tutvustas kooli põhieesmärke ja oma kolleege juhtkonnas. Kooli direktor osales aktiivselt vastuvõtu organiseerimisel ja tema abi oli alati võimalik koheselt saada ning ta huvitus projektist ja sellest, kuidas meil töö edeneb. Vahva oli vaadata, kuidas direktor oma õpilasi avala naeratusega kostitas ja mõnda õpilast lausa soojalt embas. Toimus ka ringkäik koolis. Tutvustasin mitmes klassis Eestit ja Kadrina Kunstidekooli varem ettevalmistatud materjalide alusel. Õpilased olid Eestist väga huvitatud ja esitasid aktiivselt küsimusi inglise keeles. Ka õpetajad olid meie riigist väga huvitatud ja toetasid õpilaste huvi positiivselt.

Tutvusin ka kohalike vaatamisväärsustega (sh Antalya kindlus) ja käisime koos vastuvõtjatega Türgi rahvusõhtul. Tööpäev piirdus põhiliselt kooliga, sest projekti läbitöötamine oli lähetuse põhieesmärk ja aeganõudvam osa. Kuna päevad on talvel lühikesed, varakult läheb pimedaks ja ilmaolud ei osutunud vahel väljasõiduks sobilikuks (lisaks, selliseid öiseid tormihääli pole ma iial varem kuulnud), siis piirdus tööpäev põhiliselt kooliga. Töö projektiga kulges aktiivses ideede genereerimises ja arutlustes. Loodetavasti on sel kõigel ka positiivne tulemus.

Praktiliselt kõik lähetuse eel püstitatud eesmärgid said täidetud, projekt sai põhiosas valmis, lisada tuli teiste partneriikide vajalikud andmed ja nendepoolsed täiendused. Projekti nimi on My Digital Friends ja selle eesmärgiks on interneti kasutamise turvalisus ja võimalus suhelda erinevate riikide partnerite vahel operatiivselt ja kõiki vajalikke turvareegleid arvestades.

Sellega seoses arutasime teemaga seonduvaid ideid ja tegevusi ning seda, milliseid projektitooteid kavatseme hakata valmistama. Eesmärgiks on kaasaegse infotehnoloogia oskuslikum kasutamine nii õpilaste kui õpetajate poolt. Arutasime ka projektikoosolekute läbiviimist erinevates partnerriikides, juhul kui projekt töösse läheb.

Olen oma kolleegidele tutvustanud lühidalt lähetusel ettevalmistatud projekti ja meie kooli õpilaste ja õpetajate osa selles. Olen tutvustanud lähetuse tulemusi ja selle sisu lühidalt ka Kadrina vallavanemale ja tutvustan seda ka vallavolikogu hariduskomisjoni liikmetele. Olen vestelnud huvikeskuse juhi ja Kadrina Keskkooli inglise keele õpetajaga, kes on meie loodetavad tulevased kohalikud koostööpartnerid. Hea idee (küll sugugi mitte esimest korda) on oma kooli sümboolikaga toodete valmistamisele mõtlemine, sest sain külastatavast koolist positiivseid ideid.

Loodan, et võime koos oma eeldatavate partnerkoolidega selle aasta sügisel projektiga My Digital Friends tööd alustada ning et seda hinnatakse toetuse vääriliseks. Tänapäeval on rahvusvaheline suhtlemine niivõrd oluline, et igal koolil peaks olema välismaal vähemalt üks partnerõppeasutus, sest see rikastaks koolielu, arendaks nii õpilaste kui õpetajate keeleoskust ja avardaks kultuurilist silmaringi. Ja elu turvalises infoühiskonnas on meie kõigi ühine soov.

 

Eve Vunk

direktor

ettevalmistaval lähetusel osaleja